Tallinn on tema sõnul eriline ja mitmekesine paik. Seda tõestab ka eelmisel aastal Tallinna linnale kuuluvates metsades tehtud vääriselupaikade inventuur. Selle käigus inventeeriti 290 hektarit ja selgus, et koos varem teadaolevate vääriselupaikadega leidub Tallinnas nüüd koguni sada hektarit vääriselupaiku. „Need on vana metsa kõige liigi- ja elustikurikkamad alad,“ ütleb Uustal ning lisab, et kuni sajal hektaril on veel vääriselupaiga tunnused, nagu vanad puud ja vanametsaliigid, aga kuna need on intensiivse külastuskoormuse all, ei saa neid sel põhjusel siiski vääriselupaikadeks määrata. Suurimad vääriselupaigad asuvad pealinnas Pääsküla rabas, Veskimetsas, Ülemise järve ääres, Maarjamäe klindi aluses pangametsas, Pirita jõeoru maastikukaitsealal ning Nõmmel ja Mustamäel.

Tallinn on eriline ja mitmekesine paik.

Meelis Uustal, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti looduskaitse juhtivspetsialist

Miks konnakulleseid nii vähe on?

Mitmeid uuringuid teostati eelmisel aastal Astangu piirkonnas. Seda esiteks soovi pärast sinna juba sel aastal kohalik kaitseala moodustada ning teisalt sealsete konnade tõttu. „Esimese avaliku väljapaneku käigus esitati palju erinevaid ettepanekuid, aga ka vastuväiteid. Seepärast tundsime vajadust täiendava arvamuse järele ja tellisime täpsustava analüüsi. Ühtlasi soovisime täpsustada ka kaitse-eesmärke. Meil on praeguseks kaks ekspertiisi, mille pinnalt proovime lähikuudel kohaliku kaitseala moodustamisega edasi minna,“ selgitab ta.

Sealsamas Astangu piirkonnas on üks põnev ala, kus igal kevadel toimuvad konnatalgud. „Selleks, et konnatalgulised saaksid konni üle tee aidata, paneb linn juba mitu aastat Astangu tänava öiseks ajaks liiklusele kinni.“ Kuigi konni liigub tiiki kudema umbes 2000, leiti mullu tiigist siiski vähe kudu. Ka selleks, et aru saada, miks see nii on, telliti uuring. „Vaatasime nende tiikide seisundit. Selgus, et tiigid on mudastunud ja puud varjavad päikesevalguse, mis tähendab kullestele tükk maad aeglasemat arengut. Soojas vees on areng kiirem ja nii on ka suurem ellujäämise võimalus. Lisaks on tiigid prahistunud,“ ütleb Uustal. Uuringutulemustest lähtuvalt võetakse konnade elu parandamiseks ette tiikide olukorra parandamine. Konnade arvukuselt populaarne piirkond on veel ka Merimetsa, kuhu eelmisel aastal rajati herpetoloogi näpunäidete järgi konnade kudemiseks viis uut tiiki.

Rohukonn

Rohe-tilksambliku kõige esinduslikum elupaik Eestis

Eelmisel aastal võeti põhjalikult ette ka sammalde ja samblike uurimine, mis on juba ajalooliselt olnud Tallinna botaanikaaia väga oluline teadussuund. Sammalde ja samblike uurimine on aeganõudev, sest seal on päris palju tööd vaja lisaks välivaatlusele ka laboris teha. Nüüdseks on uuritud nii Astangu metsa keskosa, Maarjamäe paekallast ja klindipealset ning Mustjõe metsaala. „Selgus, et teise kategooria kaitsealune liik rohe-tilksamblik on meil tublilt esindatud. Nimelt, tema kõige arvukam ja suurem kasvukoht Eestis ongi justnimelt Tallinnas, Maarjamäel.“ Tõenäoliselt sobib talle mere pealt tulev niiskus ja soojus.

Lisaks leiti palju vääriselupaiga indikaatorliike, kaitsealuseid ja punasesse nimekirja kantud ohustatud samblaid ja samblikke. „See on mõneti üllatav, sest oleme harjunud ju Tallinnast rääkima kui saastatud õhu ja tiheda autoliiklusega täis hoonestatud linnast, aga nagu erinevad uuringud kinnitavad, leidub siin ka suurepäraseid oaase elustikule.“ Uustal räägib, et paar aastat tagasi leiti Maarjamäelt ka kaks uut samblikuliiki. „Tallinn on tõesti väga huvitav koht, kus samblikke ja samblaid uurida,“ kinnitab ta.

See on mõneti üllatav, sest oleme harjunud ju Tallinnast rääkima kui saastatud õhu ja tiheda autoliiklusega täis hoonestatud linnast, aga nagu erinevad uuringud kinnitavad, leidub siin ka suurepäraseid oaase elustikule.

Meelis Uustal, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti looduskaitse juhtivspetsialist.

Orhideedele ei sobinud eelmine suvi

Eelmisel aastal sai põhjalikumalt uuritud ka Pirita jõeoru maastikukaitseala loodust. „Uuriti nii selles elavaid haudelinde kui ka alustaimestikku,“ täpsustab Uustal. Uuringust selgus, et see on Tallinnas ilmselt kõige rukkiräägurikkam ala. „Tasub mainida, et selles piirkonnas elavad ka imeilusad jäälinnud. Neil on seal väga suur ja ligipääsmatu elupaik, mis võimaldab neil rahulikult elutseda.“

Alustaimestiku inventeerimise käigus kahjuks kaitsealuseid taimi, mida otsiti, ei leitud. Selles võib süüdistada ekstreemselt sademevaest kevadet ja suve algust. „Tallinn on väga orhideerikas linn. Meil kasvab kakskümmend liiki orhideesid, mida on sama palju kui mõnes maakonnas. Paraku kehvade ilmastikuolude tõttu ei tahtnud nad mullu maa seest välja tulla.“ Uustali sõnul korratakse uuringut mõnel soodsamal aastal.

Sealsamas niitudel viidi läbi ka põhjalikum tolmeldajate loendus. „Nii kimalaste kui ka päevaliblikate arvukus oli raske kevadsuve tõttu madal, kuid veelgi enam sõltus see sellest, kas ja kui elustikusõbralikult neid niite hooldatakse.“ Uustali sõnul on ülevaatamisel nii niitmise režiim kui ka muud aspektid.

Orhideede Pääsküla rabas

Konfliktkohad lahendamisel

Kaks aastat tagasi viidi Tallinnas esmakordselt läbi suur- ja väikeulukite uuring. Äsja telliti sellele jätku-uuring. „Kahekümnel rohealal kaardistati loomade tegevusjälgi, samuti vaadati üle võimalikud konfliktalad, sest linnakeskkonnas on metsad katkestatud tänavavõrguga.“ Jätku-uuringus täpsustatakse imetajate liikumisteid ja pakutakse välja konkreetsed lahendused igasse konfliktikohta. „See töö valmib aasta lõpuks.“ Tallinn on ka neljajalgsete osas üsna kirju ala, sest esindatud on peaaegu kõik Põhja-Eestis esinevad suur- ja väikeimetajad. „Puudu on Lõuna-Eesti liigid, nagu näiteks punahirv või lõunasiil.“

Eelmisel aastal viidi läbi ka kaitsealuste puude, rändrahnude ja kivikülvide seisundi uuringud ning kaitsekorralduslikult oluliste linnuliikide uuring. Samuti valmisid eksperthinnangud Laagna tee väärtuse kohta tolmeldajatele, kivisisaliku elupaiga seisundi kohta, Pääsküla ja Merimetsa niitude taastamise kohta, Merimetsa kaitseala laiendamise põhjendatuse ekspertiis ja talvituvate nahkhiirte inventuur Tallinna Skoone bastioni maa-alustes käikudes.

Viimase paari aastaga on tänu Tallinna keskkonnauuringutele avastatud uus villamesilase liik Eestile: Anthidium florentinum ja kaks uut orhideeliiki Tallinna nimestikku: tihedaõieline käoraamat (Gymnadenia densiflora) ja väike-käopõll (Neottia cordata).

Elustiku uurimine annab väärt infot, kuidas erinevatel liigirühmadel Tallinnas läheb, aga selle teadmisega ei saa piirduda. „Kui me teame, kus on kõige loodusväärtuslikumad paigad linnas, siis me oskame neid paremini hoida ja nende eest hoolitseda. Järgnevatel aastatel pöördub Tallinna linna fookus uuringutelt üha enam elupaikade taastamise suunas. Suured plaanid on meil ennekõike niitude ja soode taastamisega.“ Mis on lõpp-eesmärk? „Hoida unikaalset Tallinna loodust tallinlaste lähedal üle inimpõlvede.“