Kus ja kuidas oma vanu armsaks saanud asju parandada?
Kas parandustöökojad ja ringlusse lastud tarbeesemed aitavad meil loodusressursse jätkusuutlikumalt kasutada? Teemal räägivad Tallinna Jäätmekeskuse ringmajade osakonna juht Kädi Eelmaa ja Tallinna Jäätmekeskuse juht Rein Kalle.
Tallinnas on viimase paari aasta jooksul avatud mitu parandustöökoda – vajalike vahenditega (seadmed, tarvikud) varustatud kohta katkiste asjade parandamiseks omal käel, meistri juhendamisel või ostes parandamisteenust. „Katkiseid või restaureerimist vajavaid esemeid parandades aitame vähendada jäätmeteket ning suurendada taas- ja korduskasutust, kõike selleks, et tekitada väiksemat keskkonnakoormust. Linlastele pakume eri suunitlusega (tekstiil, puit, metall) esemete parandustöökodasid,“ kirjeldab parandustöökodade töökäiku Kädi Eelmaa.
Üks selline üldparandustöökoda on avatud Pääsküla jäätmejaamas, kus on võimalik meistri juhendamisel omal käel parandada erinevaid metallist esemeid, mis vajavad jootmist, neetimist, liimimist või keevitamist, lisaks saab teha lihtsamaid puiduparandustöid.
Kõigile huvilistele on kaks korda nädalas kasutada parandustöökoda koos seal olevate parandustöödeks vaja minevate seadmete ja tarvikutega: puurpink, erinevad käiad, ketaslihvija, keevitus-, metallilõike- ja käsitööriistad. Parandustöökoja kogenud meister jagab kohapeal teadmisi nii materjalide, ettevalmistuse, töövahendite ohutu käsitsemise kui ka restaureerimise ja töövõtete kohta. Pääsküla parandustöökoda on avatud teisipäeviti ja kolmapäeviti kell 14–19.
Sarnasel põhimõttel tegutseb Kopli 93 kogukondlik parandustöökoda, kus on kõikvõimalikud käsi- ja elektritööriistad, mis on mõeldud eelkõige puutöö jaoks. Kopli 93 avatud töökodadest on kõigil soovijatel võimalik osa võtta kolm korda nädalas, lisaks toimuvad temaatilised töötoad ja meistriklassid.
Parandada on võimalik ka riideid. Koostöös MTÜ-ga Uuskasutuskeskus ja Tallinna Tehnikakõrgkooliga avati mullu Sõpruse pst 255 Uuskasutuskeskuse kaupluse juures õmblustuba, kus pakutakse rõivaste parandamisteenust, lisaks toimuvad töötoad lihtsamate õmblusparandusvõtete õppimiseks. Teenuse saamiseks tuleb broneerida aeg, kirjutades ukomblustuba@gmail.com.
Paljassaare jäätmejaama juures avatakse puiduparandustöökoda koostöös MTÜ Säästva Renoveerimise Infokeskusega, mille eesmärk on parandada ja viimistleda puidust ehitusdetaile ning sisustust jätkusuutlikul moel, samuti saab osaleda loov- ja inspiratsioonikoolitustel.
Linlased tervitavad algatust
„Linlased on parandustöökojad hästi vastu võtnud,“ ütleb Eelmaa. Ta toob esile, et õmblustoas on kümne esimese kuuga vastu võetud üle 300 kliendi ja tehtud üle 600 õmblusparandustöö, Pääsküla parandustöökojas on esimese kaheksa tegutsemiskuu jooksul parandatud üle saja parandamist vajava eseme. Lisaks korraldatakse neis temaatilisi töötube akende ja uste restaureerimisest õmblusparandusvõteteni.
„See on loomulik, et asju ostetakse, aga enne uue asja ostmist tasuks igaühel läbi mõelda, mida ta ostab, miks ta selle asja ostab, kuidas ta seda kasutama hakkab ja mis saab sellest esemest siis, kui see katki läheb või asja endal enam tarvis pole,“ räägib parandustöökodade üldisemast mõjust Eelmaa.
Kas seda on võimalik parandada? Kas seda saab teisele ringile saata? Kas seda on võimalik materjalidena juppideks võtta? Kas seda saab taaskasutada? Selliselt mõeldes seatakse loodus esikohale.
Lisaks parandustöökodadele on avatud Paljassaare ja Pääsküla jäätmejaamades koostöös MTÜ Uuskasutuskeskusega korduskasutusruumid, kuhu saab jätta oma korralikke ja terveid riideid, jalatseid, mänguasju, raamatuid, muusikat, nõusid, söögiriistu, hobi- ja sporditarbeid, dekoratiivesemeid, kodutekstiile, väiksemat kodutehnikat.
Korralike ja kasutuskõlblike asjade andmine korduskasutusruumi on tasuta. Leides korduskasutusruumist endale midagi vajalikku, saab selle soovi korral kaasa võtta. Inimestel palutakse vaid kaasavõetud esemed kaaluda ning üles märkida eseme kaal ja kategooria. Eesmärk on saada väärtuslikku infot selle kohta, kui palju on suudetud esemeid ringlusse suunata ehk esemete eluiga pikendada.
„Korduskasutusruumide võrgustiku laiendamisega tuleme linlastele lähemale ja loome võimalusi jäätmetekke vähendamiseks ning korduskasutamiseks, harjumuste muutumiseks ja kogukondade tekkimiseks,“ ütleb Eelmaa.
Kaasaegsed jäätmejaamad ehk ringmajad
„Ringmajanduskeskus ehk ringmaja võib pidada kaasaegseks jäätmejaamaks, kus lisaks jäätmete liigiti kogumise konteineritele on ka parandustöökojad,“ selgitab Kalle.
„Leiame sageli jäätmekonteineritest asju, mida saaks keegi uuesti kasutada või parandada. Sellepärast loomegi iga jäätmejaama juurde kohad, kuhu saab korralikke asju panna ja keegi teine sealt võtta. Parandamist vajavate asjade tarbeks on parandustöökojad.“
Selle aasta lõpus valmib Tallinnas täiesti uus Lilleküla ringmajanduskeskus, kuhu on kavandatud õmblusparandustöökoda ning pehme mööbli parandustöökoda.
Parandustöökodade ja korduskasutusruumide loomist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) Euroopa Majanduspiirkonna vahenditest.