Uuring: Tartu peaks tõstma parkimise hinda ja vähendama parkimiskohti
(115)Uus parkimisanalüüs näitas, et autode parkimine võtab Tartus enda alla suurema maa-ala kui eluhooned.
Tartu linnavalitsus on tellinud uuringu, mille alusel hakatakse koostama parkimisstrateegiat ja vaadatakse üle liikuvuse planeerimine. Linna parkimispoliitika analüüs leidis, et Tartus on rohkem ruumi pühendatud autode parkimisele kui eluhoonetele ning parkivaid sõidukeid on rohkem kui eluruume. Uuringu autorid soovitasid üleliigse parkimisruumi asendada puudega.
Ühe parkiva auto jaoks on Tartus keskmiselt umbes viie parkimiskoha ruum
Satelliidifotode põhjalikul analüüsil selgus, et kogu linnas on parkimiskohtadeks määratud 2,4 km², mis on võrreldav Tartu kesklinna suurusega. Keskmine parkimiseks hõivatud pind sõiduki kohta on 62 ruutmeetrit ehk ühe parkiva auto jaoks on Tartus keskmiselt umbes viie parkimiskoha ruum, mida on ligi kolmandiku võrra rohkem kui peetakse optimaalseks. Pea kõikides linnaosades (v.a Ihaste ja Kvissentali) on asfaldi all rohkem maad kui puuvõrade all, mistõttu soovitavad autorid keskenduda kõvakattega pindade, näiteks üleliigse parkimisruumi asendamisele kõrghaljastusega.
Kõigi Tartu tasuliste parkimisalade täituvust kaardistati 2021. ja 2023. aastal ning selgus, et kesklinna parkimiskohtade keskmine täituvus on 50 protsenti. Täituvus varieerub sõltuvalt teenuste ja ühistranspordi, eelkõige Tartu raudteejaama lähedusest: mida lähemal on parkimisala nendele kohtadele, seda kõrgem on parkimiskohtade täituvus. Kesklinnas on näiteks madala täituvusega Vabaduse puiestee äärsed parkimiskohad ja kõrge täituvusega raekoja tagune parkla. Uuringu autorid viitavad, et optimaalne parkimiskohtade täituvus võiks kesklinnas olla 80% ja lisavad, et tasulise parkimise alal ei saa täheldada parkimiskohtade puudust.
Parkimisautomaatide andmetest selgus, et tasulistes piirkondades pargitakse tööpäevadel peamiselt lühiajaliselt ja parkimistasu makstakse vaid veerandi pargitud ajast. See tähendab, et kesklinna tasulistes tsoonides maksab linn inimeste parkimistasud ligi 75 protsendi ulatuses kinni. Küll aga analüüsiti parkimise aega ainult parkimisautomaatide tulemustest lähtuvalt ehk näiteks mobiilset parkimist ei arvestatud.
Uurigu autorite sõnul oleks Tartul vajalik rakendada jõulisemalt parkimispoliitikat, nagu tehakse teistes sarnaste strateegiliste eesmärkidega linnades, sest teistel viisidel pole linnal võimalik endale seatud eesmärke täita. Nende hinnangul peaks linnas laiendama tasulisi parkimistsoone ning parkimist kõrgemalt hinnastama.
Eesmärk: vähendada sõidukite arvu linnas
Tartu abilinnapea Elo Kiivet ütles, et parkimisuuringu tulemused annavad tugeva andmepõhise tausta, millele toetudes saab hakata kujundama linnaruumi ja liikuvust. „Oleme Tartus mitmes kohas juba vähendanud parkimiskohtade arvu ja kasutanud vabanenud ruumi jalakäijatele ning ratturitele paremate võimaluste loomiseks. Praegune analüüs näitab, et liigume õiges suunas ja tulevikus saame läbi parkimispoliitika targemalt kujundada nii liikuvust, haljastust kui ka elukeskkonda laiemalt. Sõidukite liikumisele ja parkimisele pühendatud maa saab targemalt ning inim- ja loodussõbralikumalt kasutusele võtta,“ ütles ta.
Analüüsis pakutakse välja stsenaariumid, kuidas parkimine ja autokasutus võivad muutuda olenevalt linna tegevustest inimeste liikuvusharjumuste kujundamisel. Olukorras, kus jätkuva autostumise vastu midagi ette võeta, on oodata autokasutuse jätkuvat kasvu, mis omakorda toob kaasa suuremad ummikud, parkimisprobleemi tekkimise ja õhukvaliteedi halvenemise.
Stsenaarium „Pargi ja reisi“ näeb ette, et rajatakse suured liikuvuskeskused, kuhu inimesed saavad autod jätta. Autorite sõnul nõuaks nende keskuste tööle saamine suuri ponnistusi ning seetõttu jääks unarusse linnasisesed liikuvuskeskused. Siiski näevad autorid, et koos teiste alternatiivseid liikumisviise soosivate tegevustega suudetakse märgatavalt kasvatada ühistranspordi, jalgrattaga ja jalgsi liikumist ning autoga tehtavate liikumiste osakaal väheneks arvutuste kohaselt praeguselt ligi 50 protsendilt 35 protsendini.
Kõige julgem analüüsis välja pakutud stsenaarium kannab nime „Autovaba kesklinn“. Selle kohaselt koondataks liiklus Tartu ringteele ning linna läbivat ja linnaosade vahelist autoliiklust piiratakse oluliselt. Selline muutus võimaldaks autorite sõnul tõsta ühistranspordi ja rattataristu kiirust ning kasutusmugavust ning vähendada autoga tehtavate liikumiste osakaalu 25 protsendini.
„Linna eesmärk on sõidukite arvu linnas vähendada, aga siin on oluline lähtuda pikaajalisest strateegiast, järk-järgulisest üleminekust, kus karistamise asemel on esikohal muutusi toetav keskkond. Peame arvestama, et mida lihtsam on valida säästev liikumisviis, seda tõenäolisemalt seda tehakse ja harjumuste muutmine võtab aega,“ lisas Kiivet.