Vaata, milliseid uusi lahendusi tuleb suvel Tallinna linnaruumi
(36)Muutused linnaruumis on tavaliselt keerukad ja aeganõudvad protsessid, kuid projektiga „Rohejälg“ on Tallinn katsetamas taktikalist urbanismi: ilmetute kohtade elavdamist uudsete ning vähem ajamahukate lahendustega. Kõige tuntum neist – Raekoja platsi suvepark – avatakse õige pea taas.
Tallinnal oli 2023. aastal rohelise pealinnana üheks eesmärgiks panustada muutustele linnaruumis, eelkõige luua inimestele kvaliteetsemat ja mõnusamat linna. Selleks loodi projekt „Rohejälg“, mis tõi linna näiteks esimesed toidusalud ja lilleniidud, elavdas seni kehvas seisus alasid linnahalli kõrval ja Pirital ning mõtestas ümber linna ühe esindusväljaku, Raekoja platsi. „Rohejälg“ aitas käima tõmmata mitmeid ideid, mis jätkuvad pärast rohelist pealinna ja loodetavasti on saamas osaks Tallinna tavalisest ruumiloome praktikast,“ ütleb Tallinna Strateegiakeskuse arhitekt-linnaplaneerija Ann Kristiin Entson, kes on ka mitme „Rohejälje“ idee autor. „Ma usun, et sellised kiired muutused on linnas olnud värskendavad ja toonud nende kohtade võlu ka kohalike seas esile.“
Tulemas uued väljakud ja Trassipark
Liina-Liis Urke, keskkonna- ja kommunaalameti avaliku ruumi kavandamise juht, räägib, et kaks uut avaliku ruumi lahendust on asumikeskused Nõmmel ning Lasnamäel. „Idee on aktiveerida asumite lokaalseid keskuseid, et inimestel oleks kodukandis mõnus avalik ruum. Projektid on ajutise iseloomuga selles mõttes, et sekkumised ei vaja ehitusluba ja nende elluviimine on ka oluliselt soodsam kui suure keskusala kapitaalne rekonstrueerimine, samuti on neid oluliselt kiiremini võimalik teostada. Ajutised lahendused võimaldavad testida, kuidas kohalikud elanikud arhitektide kavandatud ruumi ja funktsioonid vastu võtavad, ning annavad aega püsivate lahenduste välja töötamiseks,“ selgitab ta.
Jaama ja Mustakivi asumikeskus planeeriti eelmisel aastal koostöös Tallinna arhitektide liidu ja kohalike kogukondadega ning need valmivad 2024. aasta augustis.
Sel aastal on plaanis ehitada ka ajutine linnapark Liivalaia tänava äärde, kasutusest välja langenud Harju maakohtu maja ette. Selle nimeks saab Trassipark – see hakkab ilmestama linnaruumis maa-aluste trasside rohkust ja ka paiknemise suvalisust.
„Tegemist on olulise jalakäijate ühendusega Tatari ja Veerenni asumi vahel. Praegune ruumiolukord on autokeskne ja jalakäijate teekond katkestatud. Eesmärk on rajada roheline puhkekoht nii kohalikele kui ka möödujatele,“ räägib pargi üks autoreid Ann Kristiin Entson.
„Oluline on ka luua alale vett läbilaskvat pinnast ja haljastust, et pakkuda leevendust kesklinna soojussaartele.“ Tegemist on samuti ajutise pargiga, kuniks alal kehtestatakse detailplaneering ja ruum selle alusel põhjalikumalt ümber ehitatakse. „Nii kaua peame oluliseks aga selle koha rohestamist ja aktiveerimist, sest pikaajalised muutused võivad ruumi jõuda alles aastate pärast. Sellest tuleb ka pargi nimi – kuna rajame pargi taktikalise urbanismi võtetega ilma kaevetöödeta, saamegi piirangutest tulenevalt kasutada vaid trassidevahelist ruumi. Ala põhjalikuma rekonstrueerimise käigus peaksid muidugi trassid ka korrastuma vastavalt maapealsetele vajadustele, et kommunikatsioonid hea avaliku ruumi loomist ei takistaks,“ lisab Entson.
Urke lisab, et selline kontseptuaalne projekt ilmestab hästi, kuidas maa-alused trassid on miski, mis kahjuks dikteerib oluliselt, millist linnaruumi saame maa peal kujundada. „Samal ajal pakub see inimestele võimalust linnapausiks roheluses ja ka tegevust rulatajatele.“
Samuti on plaanis jätkata mereäärse teekonna korrastamist linnahalli ümbruses, et veelgi paremini ühendada omavahel sadama ja Kalaranna piirkond. Linnahalli kõrval asub linna lumekogumisala, kuhu kuhjatakse talvel hiiglaslikud lumehunnikud koos saastega, mis tänavatel tekib. Nii on võimalus teha kaks ühes: piirkonna linnaruumi edasi elavdada ja testida ka lume sulamisvee looduspõhiseid filtreerimislahendusi, mis võimaldaksid linnalund puhastada ning siduda filtreerimist ja haljasalasid.
„Eelmisel aastal markeerisime mereäärse promenaadi teekonna, lisades alale erinevaid tegevuspaiku. Nüüd plaanime lumekogumisala juurde rajada ühenduse Rumbi tänava uuest trammipeatusest otse mereni, et linna merega veel paremini ühendada. Teekonnal on võimalik tutvuda testlahendustega või läbida ala mänguliselt, näiteks tasakaalurajal,“ ütleb Entson.
Linnaruumi muutused luuakse koostöö kohalikega
Üks olulisi aspekte projekti „Rohejälg“ juures on ka inimeste kaasamine – asumikeskuste planeeringud arutati kohalikega läbi ja võeti arvesse ka nende tagasiside, nüüd tehti sama protsess läbi Trassipargi planeerimisel.
„Leian, et kõiki linnaruumi muutusi peame looma koostöös kohalikega, et saada infot ruumi kasutajate vajaduste kohta, valmistada inimesi ette muutusteks ning luua lahendusi, mis on päriselt vajalikud ning aitavad kohalike jaoks linna paremaks muuta,“ ütleb Entson.
„Kohalike tagasiside Trassipargile oli positiivne ja inimesed on väga avatud erinevate lahenduste osas kaasa mõtlema. Näiteks saime väga olulist infot, kuidas inimesed alal liiguvad, et saaksime näiteks õiges kohas äärekivid madaldada. Samuti tõstatus ka muid piirkonnas esinevaid probleeme, näiteks pidevalt kõnniteel sõitvad autod – uues lahenduses tõkestame ülekäigurajalt kõnniteele sõitmise võimaluse ja jälgime, kas see aitab probleemi leevendada. Vajadusel loome täiendavaid lahendusi ka kaugemale.“
Üleüldiselt on Tallinna linnaruumi planeerimises puhumas uued tuuled. Heaks näiteks kaasaegsest linnaruumist ja tänavaruumi ümbermõtestamisest ning -jaotamisest on mullu valmis saanud Vana-Kalamaja tänav.
Oluline samm linnaruumi arendamises on tänavatüüpide juhend, mis kirjeldab ära erinevate teede ja tänavate iseloomu ning prioriteetsuse. Seda juhendit praegu linn ka koostab. „Me ei saa paraku iga tänava rekonstrueerimisel linnana endale lubada sellist hinda nii ehitusmaksumuses kui ka hilisemates hoolduskuludes, mida erilahendused nõuavad. Ja seda pole ka vaja, näiteks Järvevana tee on hoopis teise iseloomu ja funktsionaalsusega ruum kui Vana-Kalamaja tänav. Detailselt läbi lahendatud ja koha vaimu toetavat ruumi on kindlasti vaja, oluline on, et ressurss ning rõhuasetus satuks õigesse asukohta. Olulisemad on kindlasti paigad ja tänavad, kus on rohkem kasutajaid ning millel on oluline lokaalne tähendus või ülelinnaline roll,“ ütleb Urke.
Hetkel käib tema sõnul töö Liivalaia tänava rekonstrueerimise suunal, kuhu on pikemas plaanis kavandatud ka trammitee ja rattateed. Väiksematest tänavatest on lähiajal plaanis täielikult uuendada Koidu, Lastekodu, Ristiku ja Härjapea tänav.
