Metsapõlengud haarasid mullu Euroopas kahe Luksemburgi suuruse ala
(2)Aasta 2023 oli Euroopa Liidus metsapõlengutes kannatada saanud pindala osas sajandi neljas kõige rängem.
Mullu haarasid metsapõlengud Euroopa Liidus kokku umbes kahe Luksemburgi suuruse pindala ehk üle poole miljoni hektari, leidis Euroopa Komisjoni eile avaldatud raport, tehes läinud aastast selle sajandi neljanda kõige rängema. Ka tänavu on olnud juba peaaegu kaks korda rohkem tulekahjusid kui keskmiselt selleks ajaks.
Ka ülemaailmsel tasandil oli 2023. aastal paljudes maailma piirkondades enneolematuid metsatulekahjusid.
Metsatulekahjud tekitasid läinud aastal keskkonnale tõsist kahju, tekitades Euroopa metsatulekahjude infosüsteemi (EFFIS) hinnangul umbes 20 megatonni süsihappegaasi heitkoguseid, mis vastab peaaegu kolmandikule kõigist ELi rahvusvahelise lennunduse heitkogustest ühe aasta jooksul. Aasta lõpuks ulatus EFFISi kaardistatud põlenguala ulatus 504 002 hektarini, jäädes nii alla vaid kolmele selle sajandi aastale: 2017. aastal põles 988 427 hektarit, 2022. aastal 837 212 hektarit ja 2007. aastal 588 388 hektarit.
Mullune tulekahjude hooaeg algas veebruaris ja märtsis tavapärasest suurema tulekahjude arvuga, mille tulemusel põles ELis üle 100 000 hektari. Mõned suuremad tulekahjud toimusid Hispaanias juba märtsis ja mais. Metsatulekahjude aktiivsus saavutas aga tõelise tipptaseme suvekuudel, kui tuleohu tingimused muutusid Vahemere piirkonnas kriitiliseks.
Ka ülemaailmsel tasandil oli 2023. aastal paljudes maailma piirkondades enneolematuid metsatulekahjusid, eelkõige Kanadas, kus hinnanguliselt põles üle 18 miljoni hektari ehk ligikaudu kahe Portugali suurune ala.
Kliimamuutused soodustavad tulekahjusid
Mullu toimus ka suurim üksik tulekahju, mis Euroopas alates 1980. aastatest aset on leidnud. See süttis 19. augustil Kreekas asuva Alexandroúpoli linna lähedal ja põhjustas üle 96 000 hektari suuruse põlengu ning arvukalt inimohvreid. Selliste raskete metsatulekahjude toimumine on seotud kliimamuutuste põhjustatud väga suure ja äärmusliku metsatulekahjuohuga.
Mullu toimus ka suurim üksik tulekahju, mis Euroopas alates 1980. aastatest aset on leidnud.
Kõrge tuleohu tingimused - kuiv pinnas, madal õhuniiskus ja tugev tuul - soodustavad metsatulekahjude süttimist ja nende levikut, mis viib potentsiaalselt kriitiliste metsatulekahjude, mida mõnikord nimetatakse megapõlenguteks, tekkimiseni. Nende tulekahjude põlemise intensiivsus takistab traditsiooniliste õhutuletõrje tehnikate tõhusust, mis ei suuda neid kontrolli alla saada enne, kui tuleohu tingimused paranevad, mis võimaldab maapealsete tuletõrjemeeskondade sekkumist.
Siiski on võimalusi selliste metsatulekahjude ennetamiseks, näiteks kasutades looduspõhiseid lahendusi, nagu taimestiku majandamine, suurem valmisolek metsatulekahjude varajase hoiatamise süsteemide abil ning valmisolek kasutada tõhusaid tulekustutusvahendeid.
Tänavu keskmisest kaks korda enam põlenguid
Tänavu on taas juba paljudes maailma piirkondades registreeritud põudasid ja kõrgeid temperatuure, mis võivad soodustada metsatulekahjude süttimist ja levikut. Copernicuse kliimamuutuste teenistuse andmetel oli 2024. aasta veebruar seni mõõdetutest kõige soojem ja tänavune märts oli kümnes järjestikune kõige soojem kuu.
Euroopas on paljudes piirkondades, eriti Pürenee poolsaare põhjaosas asuvatel mäestikualadel, registreeritud metsatulekahjusid. EFFIS kaardistas märtsi keskpaigaks 1227 põlengut, mis on peaaegu kaks korda enam kui ELi keskmine selleks ajaks aastas ehk 645 tulekahju. Tänavused tulekahjud pole aga avaldanud suurt mõju põlenud maa pindala osas.
