Tallinna ühistransporti ootab ees murranguline muutuste aeg

Eelmisel, Tallinn – Euroopa rohelise pealinna aastal sai linn valmis ühe suure olulise strateegilise arengudokumendi „Tallinna jätkusuutliku linnaliikuvuse kava 2035“ ehk liikuvuskava, mis seab sihte kogu liikuvuse valdkonnale ja kus on kirjas ka konkreetsed tegevused, mis on nende täitmiseks vajalikud. Kava kolm põhieesmärki on pealinna liikumisviiside jaotuse tasakaal, taristu ligipääsetavus ning omavaheline ühendatus ja kolmandaks – ohutus.

Üheteist aasta jooksul ootab linna ees murranguline üleminek kaasaegsele, rohelisele ja kasutajate vajadustele vastavale ühistranspordile. „Liikuvuskava puhul on tegemist esimese valdkondliku arengukavaga Tallinn 2035 strateegias. See on oluline strateegiline plaan liikuvusvaldkonnas,“ rõhutab Tallinna Transpordiameti projektijuht Liivar Luts. Tallinna Transpordiamet vastutab liikuvuskava elluviimise koordineerimise eest.

Püüdleme selle poole, et kogu regioonis toimuks ühistransport terviklikus võrgus, ühtse piletisüsteemiga.

Liivar Luts

Mis on põhilised muutused, mis Tallinna ühistranspordisüsteemi ees ootavad? „Tulemas on oluline paradigma muutus: võrreldes varasema korraga tuleb liikumistaristu – see tähendab teed, tänavad, ühistranspordivõrk, liinid, peatused – välja ehitada koos uusarenduse tekkimisega. Varem on arendusalad tehtud nii, et algselt ühistransporditaristut ei planeeritud, aga hiljem hakati seda nõudma,“ selgitab Luts. Uus lähenemine on võetud Helsingilt, kes on olnud üldiselt liikuvuskava koostamisel Tallinnale nii eeskujuks kui ka koostööpartneriks.

Teine suur aspekt on kogu liinivõrgu kaasajastamine. Seegi tähendab suuri põhimõttelisi muutusi. „Liinivõrku on vaja ümber teha, sest inimeste liikumisharjumused on muutunud. On tekkinud uued elurajoonid, uued töökohad. See on suur töö, mis vajab põhjalikku süvenemist, andmepõhist analüüsi ja loomulikult ka aega.“

„Püüdleme selle poole, et kogu regioonis toimuks ühistransport terviklikus võrgus, ühtse piletisüsteemiga,“ kinnitab Luts.

Suur väljakutse – ühistranspordi kiirus

Ühistranspordiga sõit peaks minema kiiremaks: see võiks kesta keskmiselt pool tundi. „Ühistranspordi keskmise kiiruse tõstmine tähendab tänavaruumi ümberjaotamist ja liikluskorraldusvahendite ümberseadistamist, soodustamaks ühistransporti ning muid säästvaid liikumisviise,“ räägib Luts.

Linn plaanib liinivõrgu ümber teha nii, et tekiksid liikuvuskeskused. Liikuvuskeskus koondab eri transpordiliike (buss, troll, tramm, rong, mikromobiilsus), sel on mitu eri ühendussuunda ja võimalusel peatuvad seal maakonnaliinid. Keskused oleksid omavahel nii hästi ühendatud, et ühest linna otsast teise minnes polekski vaja läbi kesklinna sõita. Üks selliseid planeeritavaid on Kristiines, teine Ülemistes (Rail Balticu terminal).

Kuidas linnas ühistransporti planeeritakse?

Tallinna ühistranspordiliinide liikumisteid planeeritakse ja uusi liine avatakse lähtuvalt sõidunõudlusest. Liinide liikumistee määramise aluseks on liikumisnõudluse andmed tegeliku elu- ja töökoha ning teiste külgetõmbefookuste vaheliste liikumiste kohta. Andmed inimeste elu- ja töökohtade ning õpilaste ja lasteaialaste elu- ja õpikohtade kohta annavad informatsiooni tipptunniaegse potentsiaalse sõidunõudluse osas, kui liikumiste arv on kõige suurem. Lisaks võetakse arvesse mobiilpositsioneerimise, ühistranspordi automaatloendurite ja valideerimise andmeid ning ristmike seiresüsteeme.

Sel aastal võetakse ette kuni 10 000 linnaelaniku põhjalik liikumisviiside uuring – miks ja kuidas inimesed linnas liiguvad. Saadud andmed on sisendiks mudeldamise programmi (PTV Visum), mille põhjal tehakse erinevad stsenaariumid, mille transpordiameti ametnikud veel üle analüüsivad ja siis tulemused otsustajateni viivad.

Elektribussid, kaks uut trammiliini ja rattaringlus

Tallinna arengu- ja kliimakava järgi liigub linn aastaks 2035 ka süsinikuvaba ühistranspordi poole ehk kogu veerem peaks sõitma elektriga. Lisaks on kliimakavas kirjas, et 2030. aastast ei tohi linn enam sisepõlemismootoriga sõidukeid soetada. Lisaks sellele on olulisel kohal ka infrastruktuuri edasi arendamine, et tagada elektrivõrgu vastavus tulevasele nõudlusele.

AS Tallinna Linnatransport (TLT), kes linnale ühistransporditeenust pakub, on jõudsalt liikumas roheenergia suunas. „Meil on igapäevaselt liinidel 350 biometaanil sõitvat bussi. Ka diiselbusside puhul kasutame biokütust. Elektritransport töötab 100% taastuvelektril. Juba 17. aprillil saabuvad Tallinna bussiparki esimesed 15 elektribussi, mis jõuavad liinile mais,“ räägib TLT teenindusdivisjoni juht Hannes Falten.

Mullu katsetati Tallinnas ka liinil nr 16 vesinikubussi, kuid praeguste vesiniku ja veeremi hindade puhul on selliste busside kasutuselevõtt veel liiga kulukas. „Kui selles vallas toimuvad arengud, mis muudavad veeremi ligi kaks korda odavamaks, kaalume vesinikubusside soetamist,“ ütleb Falten.

Trammiliinide arendamine on midagi, millega ka uus linnavõim lubab edasi tegeleda. „Hea ühistranspordi märksõna on „tramm“. Eeldusel, et inimeste arv linnas kasvab, on vaja suure veovõimega elektrilist ühistransporti,“ räägib Luts. Põhjaliku säästliku transpordi uuring paneb ette, et linn hakkab arendama lisaks Vanasadama trammiliinile veel kahte: Liivalaia ja Pelguranna trammiliini.

TLT aga saab kohe kätte mitu aastat oodatud uued PESA trammid: esimene tramm saabub mais, teised vastavalt graafikule sel ja järgneval aastal. „Kokku saabub 23 moodsat PESA trammi, mis katavad kahe uue trammiliini vajaduse,“ ütleb Falten.

Samuti on paralleelselt linnas töös rattateede võrgustiku arendamine. Luts märgib, et nemad transpordiametis sooviksid luua rattaringluse süsteemi, mis oleks ühistranspordivõrguga seotud.

Linn on võtnud üheks suunaks ka oma trollipargi kaasajastamise, mille käigus hangitakse esimeses etapis 40 uut akutrolli.

Kuidas pidurdada autostumist?

Milline üldse on praegu Tallinnas ühistranspordi tase? Liivar Luts vastab, et küllaltki hea, aga loomulikult saab ja tuleb liinivõrku parandada. „Kui vaadata praegust autokasutamist, siis loodetavasti autokasutuse kasv pidurdub. Tallinna ühistransport on hästi toimiv, aga see ei tähenda kohe palju kasutajaid,“ räägib ta. Üks viis, kuidas linn analüüsib ühistranspordi kasutamist, on inimeste iga-aastane rahuloluküsitlus, mõõtes ühistranspordiga liikumiste osakaalu oma peamisesse sihtkohta Tallinna linnas. „2020. aastal oli see 32%, ilmselt koroona-aasta mõjutas seda, liikuvuskava eesmärk 2035. aastaks on 50%. See on suur kasv. Kui me suudame autostumise kasvu pidurdada ja peatada, on juba edu, kui vähendada, on see juba väga tubli tulemus.“

Tasuta ühistransport maksab praegu linnale kümme miljonit eurot kuus.

Kõike seda arvesse võttes – milline võiks olla ühistransport kümne aasta pärast? „Kümne aastaga on veerem palju rohkem elektriline või eeldatavasti kohe-kohe elektriliseks saamas, kindlasti on ühistranspordiga liitunud isejuhtivad bussid, pisikesed bussid n-ö viimase miili paremaks ühendamiseks,“ vastab Luts.

„Kaks trammiliini, lisaks Vanasadama omale, võiksid kümne aasta pärast olemas olla. Pluss, kui riik võtab initsiatiivi, et Harjumaa on oluline CO₂-genereerija, subsideeriks piiriüleseid liine näiteks Jürisse, Viimsisse. Igasugune jagamismajandus ja mikromobiilsus jätkab õitsemist. Ja meil on olemas rattaringlus, mis on osa ühistranspordisüsteemist.“