Jarek Kurnitski: Eestis ei ole võimalik samaaegselt arendada taastuv- ja tuumaenergeetikat
(101)Eestil tuleb langetada otsus, kas lubada siin tuumaenergiat toota või mitte. TalTechi ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor professor Jarek Kurnitski ütles, et täna tundub kohatu ja aegaraiskav arutleda tuumajaama üle, kuna oleme juba valinud mahukaid investeeringuid nõudva taastuvenergia tee.
Eesti parlamendil tuleb langetada põhimõtteline otsus, kas lubada siin tuumaenergiat toota või mitte – ning esimesed arutelud on Riigikogus alanud. Tuumaenergiat lubav eelnõu põhineks eeskätt riikliku tuumaenergia töörühma analüüsil, mille kohaselt on selle kasutuselevõtt Eestis teostatav.
Tuumaenergia töörühm avaldas 2023. aasta detsembris aruande, milles soovitas rajada Eestisse aatomielektrijaama. Aruande kohaselt pakuks tuumaenergia taastuvenergiale täiendavat tuge. Kuigi tuumaenergia kasutuselevõtt nõuab põhjalikku ettevalmistust, on see õigeaegse planeerimise, piisava rahastuse, poliitilise ning rahva toetuse korral tehtav.
Tuumaenergia eelnõu tuleb ette valmistada tõenäoliselt kaks kuni kolm aastat. Menetlus Riigikogus võtab vähemalt pool kuni kolm aastat. Raporti koostajate hinnangul nõuab tuumaenergia kasutuselevõtt riigis, kus puudub varasem kogemus ja vajalik taustsüsteem, aastatepikkust ettevalmistust. Riigikogu põhimõttelisest otsusest kuni tuumajaamas elektritootmise alguseni kuluks vähemalt 9–11 aastat.
Ühtegi Eesti tegevteadlast tuumaenergia töörühma koosseisu ei kaasatud.
Tuumaenergia töörühm koosnes valdavalt eri ministeeriumite kantsleritest, asekantsleritest ja osakonnajuhatajatest. Kahel töörühma kohtumisel osalesid ka tuumajaama eestkõnelejad Fermi Energiast ning kahel kommunikatsioonibüroo Meta Advisory Groupi esindajad.
Ühtegi Eesti tegevteadlast töörühma koosseisu ei kaasatud, rahvusvahelistest ekspertidest osalesid esimesel koosolekul Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri tuumaenergiataristu osakonna juhataja Milko Kovachev ning vaatlejatena agentuuri töötajad Stephanie Seely ja Mehmet Ceyhan.
TalTechi portaal Trialoog pöördus Eesti teadlaste poole, et uurida nende seisukohti tuumajaama rajamise suhtes; esimeses kommentaaris jagab oma vaateid Jarek Kurnitski, kes on TalTechi ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor ning Eesti Teaduste Akadeemia liige.
Kas teie arvates võiks Eestisse rajada väikese modulaarse tuumajaama (Small Modular Reactor – SMR)?
Me oleme kaotanud energeetikas kümnendi, mille tõttu tegeletakse praegu tulekahju kustutamisega, see aga välistab tuumajaama temaatika tõsisema käsitlemise. Täna tõdetakse, et riigiomandis energiaettevõte, mis tegutseb vastavalt omaniku ootusele, vajab likviidsuse tagamiseks 100-200 miljoni euro suurust rahasüsti, seega probleemide tase on hoopis teine.
Ainuüksi kavandatud või kavandamisel tegevused on mastaapsed, sest vastavalt juba otsustatud eesmärgile, mille kohaselt peaksime tootma 2030. aastaks 100% ulatuses taastuvelektrit, oleme praktiliselt kujundamas ümber kogu Eesti elektrisüsteemi. Tehniliselt ei ole võimalik samaaegselt arendada taastuv- ja tuumaenergeetikat, siin tuleb ikkagi valida, mis teed minna. Arvestades kavandatud ja sisuliselt hädavajalike ümberkorralduste ulatust, sh uute ühenduste rajamist, maismaa- ja meretuuleparke, salvestust ning gaasijaamade uut juhitavat võimsust, ei ole selles pildis pikka aega tuumajaamale kohta ega vajadust.
Oleme juba valinud järgmiseks kümneks aastaks taastuvenergia tee, mille sammud tsementeerib äsja tutvustatud kliimaseaduse kavand.
Oleme juba valinud järgmiseks kümneks aastaks taastuvenergia tee, mille sammud tsementeerib äsja tutvustatud kliimaseaduse kavand. Investeeringud, mille peab lõpuks kinni maksma tarbija, on nii mastaapsed, et hetkel tundub kohatu ja aegaraiskav arutleda tuumajaama üle. Nii riigil, võrguettevõttel kui ka energiaettevõtetel on tohutult tööd ja väljakutseid, et elektrisüsteem sajaprotsendilise tarbimise mahus taastuvenergiatootmise peale üle viia, nii et elektri hind oleks taskukohane ja tuled jätkuvalt põleksid.
Kavandatavad Soome ja Läti uued elektriühendused on vältimatud, et saaksime Põhjamaade elektribörsi hinnaga soodsat elektrit. Rajatav elektrivõrk võimaldab sellega ühendada ka meretuulepargi, mis on samuti megainvesteering. Taastuvelektril põhinev süsteem ei saa töötada ilma salvestuse ja juhitavate võimsusteta. Kliimaseaduse kavandi kohaselt tuleb rajada 1200 MW mahus uusi gaasijaamu, mis on jällegi suur investeering. Kõige selle kõrval pole tuumajaama plaan praegu reaalselt võimalik.
Kas senised arvutused tuumajaama ehituse ja käitamise osas on pädevad?
Täna ei ole väikese modulaarse tuumajaama rajamise maksumust mõistliku usaldusväärsusega võimalik arvutada, sest erinevalt suurtest tuumajaamadest pole SMR tootena turule veel jõudnud. Tuumaraporti arvutustele võib siiski ette heita, et nendes ei avata piisavalt sellise jaama rajamise kulustruktuuri ega üritata hinnata maksumuse võimalikke vahemikke, mis kahtlemata on väga suured.
Maksumuse hindamine ei ole siiski põhiprobleem, sest sellistes suurprojektides on niikuinii mõned lisamiljardid kerged tekkima, kuna kõike lihtsalt ei ole võimalik ette näha. Suurem probleem on see, et raport rõhutab pea igal sammul riigi panustamise vajalikkust.
Soome Fortum (Soome riiklik energiaettevõte – toim.) koostas ja avaldas hiljuti põhjaliku analüüsi uue tuumajaama maksumuse ja rajamise kohta. Dokumendi autorid ei olnud võimelised väikse moodulreaktori maksumust välja arvutama ja pidasid soodsamaks suure, 1000–1600 megavatise reaktori rajamist. Ka Eesti tuumaraport ei ütle kindlas kõneviisis, mis SMR-i rajamine maksab, vaid on teatud eeldustel vaadelnud, milliseks võiks kujuneda sellises jaamas toodetud elektri hind.
Fortum pakub mh rahvusvahelise energiaagentuuri (IEA) andmeid, viidates rajamise maksumusele umbes 6,5 miljonit eurot megavati kohta, mis sisaldab ainul jaama ehitust, nii et kapitalikulud, jäätmed ja kõik muu tuumaohutuse tagamisega seonduv selles ei sisaldu. Kirjeldatud tehnoloogia ühikmaksumus põhineb 2020. aasta seisul, näiteks gaasijaam maksis umbes miljon eurot megavati kohta. Selle hinnaga arvutades tekivad Eesti tuumaraportiga võrreldes suured käärid, sest kaks moodulreaktorit koguvõimsusega 600 megavatti maksaks ligi neli miljardit eurot pluss kõik muud kulud.
Maksumuse hindamine ei ole siiski põhiprobleem, sest sellistes suurprojektides on niikuinii mõned lisamiljardid kerged tekkima, kuna kõike lihtsalt ei ole võimalik ette näha. Suurem probleem on see, et raport rõhutab pea igal sammul riigi panustamise vajalikkust. Tuumaenergeetika on erakordselt suure kapitalimahukusega ja kahtlemata eeldab riigilt suurt võimekust. Tänase seisuga on riik valinud täies mahus taastuvelektri tee ning kogu jõud ja investeeringud lähevad sinna. Hinnangud näitavad, et see eesmärk on saavutatav kas kavandatud kujul või siis väikese hilinemisega. Seega oleks tuumaenergeetika arutelu juurde õige tagasi tulla siis, kui taastuvenergeetika investeerimisotsused tehtud ja projektid töös.
Kas teie arvates on tuumajäätmete ladustamine läbi mõeldud ning maksumuse osas tehtud arvutused pädevad?
Raportis vaadeldakse jäätmete küsimust maksumusi välja toomata. Tõdetakse, et nii jäätmete kogus, nende töötlemine kui ka ladustamine sõltuvad valitavast tehnoloogiast. Selle tõttu ei pakuta jäätmetele lõpplahendust. Praeguse käsitlusega saaksime jäätmed tuumajaama n-ö tagahoovis.
Kas senine otsustusprotsess tuumajaama rajamise üle on teie arvates olnud pädev – või on jäänud vajaka teadlaste ja rahvusvaheliste ekspertide arvamustest?
Jääb arusaamatuks, miks on vaadeldud ainult väikseid moodulreaktoreid, kui kavatsetakse rajada neli kolmesaja megavatist reaktorit koguvõimsusega 1200 MW, ehk suure tuumajaama mahus. Tuumaohutuse tagamise seisukohalt ei ole põhimõttelist vahet, kas on väiksed või suured reaktorid. Suured reaktorid on täna toodetena turul ja nende osas on võimalik maksumust oluliselt täpsemalt välja arvutada. Suurte jaamade rajamise vastu on maailmas huvi oluliselt tõusnud, ilmselt osaliselt SMR-ide probleemide tõttu, ennustatakse mitmete uute projektide käivitamist.
Põhiküsimus on siiski, miks me seda arutelu üleüldse peame. Me valmistame parasjagu ette mitmeid sajaprotsendilise taastuvenergia küsimusi ning kogu energia läheb täies hoos nendega seonduvate hinnapõrandate, toetuste või muude võimestamisvõimaluste aruteludele.
