Analüüs: raielubade andmise praktikat tuleb muuta

Keskkonnaõiguse keskus leidis kohtulahendeid analüüsides olulisi puudujääke Eesti raielubade andmise viisis.

Keskkonnaõiguse keskus (KÕK) sai hiljuti valmis kohtupraktika analüüsi, milles uuriti vähemalt sadat Eesti kohtusüsteemi lahendit. Analüüsis tuvastati, et keskkonnaameti automaatne metsateatiste väljastamine ei ole kõigil juhtudel õiguspärane. Nimelt on Eesti kohtud oma praktikas leidnud, et kui metsaraiete keskkonnamõju võib olla suur ja raietega kahjustataks loodusväärtusi, tuleb raie võimalikku mõju keskkonnale hinnata ning kaasata avalikkust ja kaaluda eri rühmade huve.

KÕK-i juristi ja analüüsi ühe koostaja Kärt Vaarmarja sõnul näitab kohtupraktika, et metsateatiste andmise praktika ei ole olnud vastavuses õigusaktide nõuetega. „Metsateatise registreerimine ei ole pelk formaalsus või linnuke registris, vaid kujutab endast raieloa andmist, mille puhul tuleb hoolikalt läbi kaaluda raie keskkonnamõjud, eriti kui raiutakse looduskaitseliselt tundlikes kohtades või rohevõrgustiku alal,“ rääkis ta. „Sellist kaalumist ei saa alati teha automatiseeritud menetluses, mida keskkonnaamet metsateatiste registreerimiseks massiliselt kasutab.“