Keskkonnaameti järelevalve arendusbüroo peainspektor Ivo Kask selgitas, et järves omatahtsi triivivad võrgud kujutavad endast ohtu nii keskkonnale kui ka paadisõitjatele. „Sünteetilistest materjalidest nakkevõrgud lagunevad väga aeglaselt ning püüavad järves vabalt triivides veel pikalt nii kalu, veeloomi kui ka linde, kes sinna surmavasse lõksu kinni jäävad. Tähistamata võrgud ohustavad ka paadiga järvel liiklejaid, sest kui mootorilabad ootamatult tihkesse võrgumassi takerduvad, on õnnetus lihtne tulema,“ selgitas Kask.

Tänavuste talgutega leiti ja toodi kaldale 475 vana nakkevõrku hinnangulise kogupikkusega 33 kilomeetrit. Võrke leiti tervelt 141 asukohast. Peale võrkude toodi kaldale ka püügivahendite ankruid, tähiseid ja võrkudesse jäänud harrastuspüügivahendeid.

Neljal juunikuu talgupäeval oli iga päev järvel umbes kümme paatkonda. Peale keskkonnaameti inimeste panid järve puhastamiseks käed külge kutselised kalurid, harrastuspüüdjad, koostööpartnerid teistest riigiasutustest ja vabatahtlikud. Kokku läbiti tragimise päevadel Peipsil ligikaudu 2800 kilomeetrit ning panustati pea 1000 töötundi. Võrkude eemaldamiseks sõideti läbi Peipsi põhja- ja keskosa, kus talvisel püügihooajal käis aktiivsem kalapüük ja kuhu hinnati, et võis võrke triivida ka lõunatuulega.

„Iga selline hüljatud võrk on liiast, aga hea meel on selle üle, et viimasel kahel aastal on tragimistalgute saak veidi vähenema hakanud. Võrreldes kolme aasta taguse ajaga tuli tänavu välja vinnata pea poole vähem võrke. Väga loodame, et see trend jätkub,“ ütles Kask.

Keskkonnaamet on Peipsil kaotatud või hüljatud püügivahendite otsimiseks ja veekogust eemaldamiseks tragimistalguid korraldanud 2006. aastast. Kokku on Peipsi järvest tragimise käigus leitud ja eemaldatud 12 029 nakkevõrku. Ühte jadasse asetatuna oleks kõigi võrkude kogupikkus ligikaudu 842 kilomeetrit.