ARVAMUS | Baltimaade ja Soome gaasiturg tuleb muuta 2050. aastaks süsinikuneutraalseks. Sellega venitamise hind on üüratu

Värske uuring kirjeldab nelja arengustsenaariumi Baltimaade ja Soome gaasituru dekarboniseerimisel. Valik on selge: kas investeerida praegu ja võtta kasutusele kliimat säästvad energeetikalahendused või maksta hiljem ränka lõivu keskkonna- ja geopoliitiliste šokkide eest. 

Euroopa Liit seisab silmitsi tõsiste kliimaohtude ja geopoliitilise ebastabiilsusega. Kliimamuutuste majanduslikud ja sotsiaalsed mõjud on Euroopas üha raskemini tunda – alates põudadest ja kuumalainetest, mis häirivad toidutootmist ja inimeste igapäevast toimetulekut, ning lõpetades kuumalainetega, mis tekitavad soojematel suvedel isegi Eestis sadu liigsurmi.

Euroopa roheleppega on kõik Euroopa Liidu liikmesriigid leppinud kokku kasvuhoonegaaside kiires vähendamises, et kliimasoojenemist pidurdada ja vältida edasisi kahjusid oma elanikele. Samal ajal on Venemaa sõda Ukrainas tekitanud energiakriisi, mis ilmestab Euroopa Liidu haavatavust ning nõuab kiiret Vene gaasist loobumist ja uute lahenduste otsimist. See kobarkriis on ühteaegu hirmutav väljakutse, kuid ka oluline võimalus.