Teadlased: jää ebamõistlik kasutamine Pariisi olümpial koormab kohalikke ressursse

Sportlased kasutavad jääd laialdaselt treeningujärgse taastumise hõlbustamiseks. Kuid nüüd on teadlased öelnud, et jääravi kliiniline kasu ei ole alati tõenduspõhine ja selle populaarsus on keskkonnale kahjulik.

Reedel avapaugu saanud Pariisi olümpiamänge hinnates märkisid Prantsusmaa, Katari, India ja Šveitsi teadlased ajakirjas British Journal of Sports Medicine avaldatud juhtkirjas, et jää kasutamine suveolümpiamängudel on saavutanud erakordse taseme, ehkki selle tõhusus pole tõendatud.

Nõudlus on suur: olümpiamängudele on tellitud 650 tonni jääd.

Jää tootmiseks, ladustamiseks ja transportimiseks vajalik energia- ja veekogus ei ole planeedile kasulik, rääkimata selle hinnast, tõdesid teadlased. „Spordi- ja treeningumeditsiini kogukond vajab paremaid andmeid selle kohta, kui palju ja millistel eesmärkidel ning milliste rahaliste ja keskkonnakuludega suurtel spordiüritustel tegelikult jääd tarbitakse,“ kirjutasid autorid.

Pariisi olümpiamängudele on tellitud 650 tonni jääd.

Teadlased tõid esile, et jää kasutamise planeerimisel peaksid korraldajad püüdma vähendada vähestel tõenditel põhinevaid tavasid ja edendama jätkusuutlikkust. „Jää peaks siiski jääma kättesaadavaks teatud olukordades, sealhulgas ägeda valu leevendamiseks, spetsiifilisteks taastumisvajadusteks ja pingutuse tõttu tekkinud kuumarabanduse raviks,“ lisasid autorid.

Kuigi külmas vees olemine aitab pärast kuuma temperatuuriga treenimist ja lihasvalu korral kuumakurnatust leevendada, ei tohiks seda kasutada taastumiseks järjestikuste suure intensiivsusega treeningute vahel ega ka koheseks või pikaajaliseks taastumiseks pärast vastupidavustreeningut, toodi töös esile.

Ulatuslik jääkasutus

Esialgu hinnati Pariisi olümpiamängudeks vajaliku jää koguseks 1624 tonni, mille hind oli 2,5 miljonit eurot. Ükski müüja ei suutnud aga seda soovi täita. Hiljem vähendati vajamineva jää kogust 650 tonnini, millest 450 tonni kasutatakse olümpiamängudel ja 200 tonni paraolümpiamängudel.

Rohke jää kasutamine tekitab ka keskkonnaprobleeme, sest jää tootmine ja ladustamine nõuab vett ja märkimisväärset kogust energiat.

„Lisaks kohalikule korralduskomiteele avalduvale rahalisele mõjule tekitab rohke jää kasutamine ka keskkonnaprobleeme, sest jää tootmine ja ladustamine nõuab vett ja märkimisväärset kogust energiat. Peale selle ei ole teada jäätmekogus ehk tegelikult kasutatud jää hulk võrreldes tarnitud kogusega,“ tõdesid teadlased.

Ateena 2004. ja Londoni 2012. aasta olümpiamängudel füsioterapeutide määratud ravist oli umbes 10% külma vee ravi. Rio de Janeiros tõusis see 2016. aastal 44%-ni. 98% jäisest veest kasutati taastumise eesmärgil, ülejäänud 2% vigastuste raviks.

Kuumad olümpiamängud

Hiljutises aruandes tõdeti, et Prantsusmaa pealinna keskmine õhutemperatuur on üha tõusnud ja valitseb oht, et sportlased saavad seda olümpial tunda. Teadlased hoiatavad, et tänavu 26. juulist 11. augustini toimuvatel Pariisi olümpiamängudel võib kõrge õhutemperatuur põhjustada võistlejate kokkukukkumist ja halvimal juhul isegi surma.

Kõrge temperatuur põhjustas sportlastele kannatusi juba Tokyo olümpiamängudel. „Kuna temperatuur tõusis üle +34 °C ja õhuniiskus oli peaaegu 70%, muutusid Jaapanis peetud mängud ajaloo kõige kuumemaks, tingimused olid piinarikkad. Võistlejad oksendasid ja minestasid finišijoonel, sportlasi viidi ülekuumenenud areenidelt minema ratastoolis ja tennisist Daniil Medvedev tunnistas isegi hirmu, et sureb väljakul keset mängu,“ kirjutatakse raportis.

Aruande autorite sõnul võivad Pariisi mängud uute ekstreemsustega silma paista, sest fossiilkütuste põletamisest tingitud kliimamuutused on viimastel kuudel kaasa aidanud rekordilisele kuumenemisele. Euroopa Liidu Copernicuse kliimamuutuste talituse andmetel oli 2023. aasta kõigi aegade kuumim aasta ja seni on 2024. aastal sama suundumus jätkunud. Sel esmaspäeval purunes maailma kõigi aegade kuumima päeva rekord.

Rahvusvahelise kergejõustikuliidu president ja neljakordne olümpiamedalist Sebastian Coe ütles, et kuna globaalne temperatuur tõuseb ikka veel, tuleks kliimamuutusse suhtuda kui eksistentsiaalsesse ohtu spordile. „Sportlastele võivad tagajärjed olla mitmekesised ja ulatuslikud – alates väiksematest tulemuslikkust mõjutavatest probleemidest, nagu unehäired ja viimasel minutil toimuvad muudatused võistluste ajakavas, kuni teravamate tervisemõjude ning kuumaga seotud stressi ja vigastusteni.