Riigi hoonete energiatõhusaks muutmise eesmärk jääb raha taha kinni. „Me ei saa enam remondifondi suurendada“

Riigi plaan teha 2050. aastaks kõik Eesti hooned energiatõhusaks ja kliimakindlaks võib rekonstrueerimise kulukuse tõttu jääda ebarealistlikuks ambitsiooniks.

Eesti hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia näeb ette, et kõik enne 2000. aastat ehitatud hooned saaksid sajandi keskpaigaks rekonstrueeritud. Ent kuna hoonete terviklik rekonstrueerimine nõuab strateegiadokumendi kohaselt suuri investeeringuid, peaks võimalikult suur osa hoonest rekonstrueeritama omaniku initsiatiivil ja rahastusel. See on aga isegi toetuste abil majaomanikele liiga kulukas ja keeruline.

Üks paljudest rekonstrueerimist ootavatest majadest asub Võrus F. R. Kreutzwaldi tänaval. Seda 12 korteriga puitmaja renoveeriti viimati 1970. aastatel, kui kapitaalremondi käigus toodi muu hulgas majja voolikutega vesi ning liideti-lahutati kortereid.