Ivo Krustok: energeetikaplaan, mis ei näe ette fossiilkütuste kasutamise lõpetamist, ei ole realistlik

Tuul, päike või põlevkivi? Biogaas või maagaas? Pellet või õli? Millised neist energialiikidest sobivad Eestisse ning kas meie lühikese suve ja pika talvega saab üldse taastuvenergiale loota või jääb see helesiniseks unistuseks, selgitab Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse kliimasüsteemide ja energiapoliitika üksuse juht Ivo Krustok.

Taastuvenergia areng on olnud viimasel viiel aastal muljetavaldavalt kiire, mis on ümber lükanud mitmed kinnistunud arusaamad. Tänavu näitas kliimaministeeriumi tellitud uuring, et kõigist energialiikidest eelistavad Eesti inimesed enim taastuvaid allikaid, esikolmikus on tuule-, päikese- ja puiduenergia. Kummutatud on ka arusaam, et päikeseenergia ei sobi Eestisse: mullu tootsime 14% elektrist päikesest.

Taastuvenergia kiire arendamine on aina olulisem ka meie konkurentsivõimele. Üha enam ettevõtjaid rõhutab, et neil pole fossiilsetest kütustest toodetud musta elektriga enam midagi teha ja taskukohase hinnaga taastuvenergia on nende tegevuse kõige olulisem sisend. Eesti on seadnud eesmärgi toota aastaks 2030 nii palju taastuvelektrit kui ära tarbime.