Tänaseks on juba tehtud esimesed suuremad investeeringud, näiteks on rajatud päikeseparke nii Tallinnasse kui ka kõikidesse regionaalsetesse lennujaamadesse ja ollakse suures osas üle läinud LED-tehnoloogiale. „Me oleme juba katsetanud täiselektrilisi seadmeid ja seda näiteks lennuki puksiirmasina ja GPU näol. Need testid on olnud väga edukad ja nimetatud masinad ei jää sugugi alla diiselmasinatele,“ rääkis Tallinna Lennujaamas keskkonnajuhtimise eest vastutav Helen Hilkja. Suurim väljakutse saab olema ikkagi rasketehnika ja nende puhul on hetkel laual kaalumiseks ka jätkusuutlike kütuste kasutamine.

Tallinna Lennujaam on keset loodust, asudes Ülemiste järve ja metsade vahel. „Sel aasta jõuab lõpule ka Tallinna Lennujaama lennuliiklusala rekonstrueerimine ja sademeveesüsteemide ümberehitamine, mida viime ellu Ühtekuuluvusfondi toel. Tööd tagavad selle, et Ülemiste järv ka edaspidi puhtana püsiks. Meie lennuvälja kaitsevööndisse jäävates metsades oleme kehtestanud pesitsusajaks raierahu, sest meie metsades elab kaitse all olevaid liike ning meie jaoks on oluline, et pesitsusperioodil oleks tagatud parim võimalik keskkond. Erinevate liikide meie juures püsimine näitab, et suudame keskkonnasõbralikult tegutseda,“ sõnas Hilkja.

Kuidas on lood aga lennujaamadega väljaspool Eestit? Kuidas kaasatakse rohepöördesse reisijaid? Neile ja mitmele teisele küsimusele saad vastused, kui kuulad uut „Rohepöörde“ saadet. Saatejuht on Lauri Toomsalu.
1x