„Jätkusuutlikkus tähendab minu jaoks terviklikku lähenemist ja aktiivset suhtumist,“ ütleb legendaarne zooloog Aleksei Turovski värskes „Rohepööre“ taskuhäälingu osas. Muidugi oli saates fookuses loomariigi elu, kuid sedapuhku jätkusuutlikkuse võtmes. Turovski on muide ka üks 12. oktoobril Tallinnas...
Erinevad uuringud on leidnud, et globaalne tervisesüsteem paiskab keskkonda kuni viis protsenti maailma kasvuhoonegaasidest. Mida vanemaks saavad ühiskonnad, mida haigemaks jääb rahvas, mida rohkem pikeneb ka inimeste eluiga, seda suuremaks see protsent muutub. Sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo ...
Kaspar Oja tegeleb igapäevaselt lisaks muudele vastutustele ja teemadele ka Kliimanõukogu juhina. Miks Kliimanõukogu vajalik on, kuidas on seotud keskkonnahoid ja majandus ning kuidas läks kliimakindla majanduse seaduse loome, sellest rääkis Kaspar Baltikumi ja Põhjamaade suurima jätkusuutlikkuse fe...
Jätkusuutlikkus on sõna, termini ja mõtteviisina surunud end absoluutselt igasse eluvaldkonda. Paljudel juhtudel on aga selle sõna või termini olemust mõnes situatsioonis keeruline mõista või defineerida. SEB Eesti kapitaliturgude maakler Erik Laur ongi saates selleks, et mõtestada, mida tähendab jä...
Kelle kaela peaks veerema vastutus ühes lihtsas küsimuses: kes peaks tegema tervist ja jätkusuutlikkust silmas pidades poeriiulite vahel õigeid valikuid – kas tarbija või kaupmees? Lidli CSR ehk vastutustundliku ettevõtluse konsultant Liis Kiviloo ütleb, et kauplused saavad ostjat suunata parimate v...
Jätkusuutlikkuse temaatika mõjutab üha rohkem ettevõtlust ja majanduskeskkonda. Seda läbi erinevate uute regulatsioonide ja ootuste, aga veelgi enam läbi aktsionäride, investorite ja klientide ootuste.
Puhas vesi on olnud viimased kuud ka Eestis üheks olulisimaks vestlusteemaks. Põhjuse on andnud selleks nii Tartu spaas ja ujulas leitud bakterid kui ka Kuressaare joogivee saastumine, mis saatis hulga inimesi lausa haiglaravile. Räägimegi tänases saates ettevõtte Meat Agro juhatuse liikme Oleg Pavl...
Seekordses saates „Rohepööre“ käis külas Impact Day kaaskorraldaja, Fairtrade'i Baltikumi esindaja Jana Jesmin. Mida õiglase kaubanduse tähis endast kujutab, kuidas see sündis ja millistelt toodetelt seda leida võib?
Oleme inimkonnana uusi tehnoloogiad töösse võtnud varemgi, sel korral tasub olla targem ja võimalikke mõjusid kaardistada enne, kui pöördumatu reaalsus pärale jõuab. Kui leiutati auto, siis ei osatud ette mõelda, millised võivad olla selle pikaajalised tagajärjed. Seega nüüd, kus viimase paarikümne ...
Prügimäed, mis suurürituste käigus tekivad, jäävad tavakülastajale enamasti märkamatuks, kuid probleem on sellegipoolest päevakajaline. Kuidas ürituste korraldamisele jätkusuutlikumalt läheneda, sellest käisid saates „Rohepööre“ rääkimas Impact Day peakorraldaja Merili Ginter ja Latitude59 tegevjuht...
Peetri Pizzat tunnevad kõik – kes meist poleks söönud pitsat Mafioso või Francescana? Nüüd on vanim kodumaine pitsakett võtnud kasutusele taaskasutatava pitsakarbi. Ja seda maailmas esimesena!
Uus Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika programmiperiood (aastatel 2021-2027) toob kaasa pinnaseire kohustusliku rakendamise. Juba alates 2023. aastast tuleb pindalatoetuste puhul kasutada kaugseire meetodeid. Mida kaugseire endast kujutab, räägivad PRIA juhtkonna arendusnõunik Mariell Viinal...
Päikesest elektrienergia tootmine ei ole vaid suurte investeeringutega rajatud, hektareid katvate jaamade pärusmaa. Tegelikult saab iga inimene, kellel on soov ise endale elektrit toota, jaama püsti panna. Loomulikult sõltub jaama suurus, võimsus ja tasuvusaeg sellest, kui palju raha on võimalik inv...
Kohvikud, restoranid ning kauplused on tihti hädas rikneva toiduga, mille saatus on paraku jäätmeteks muutumine ning ära viskamine. Selleks, et toidujäätmeid vähendada, on Eestis välja mõeldud tehnoloogiline lahendus.
Tänaste kõrgete energiahindade juures on äärmiselt oluline valida oma kontorisse või eramusse tõhus kütte- ja jahutussüsteem. Arvestades tehnoloogia arengut ning kliimaeesmärke, pole autonoomse kütte tagamisel lähikümnendil soojuspumpadele tõsiseltvõetavat alternatiivi.
Rohepööre oleks pidanud toimuma eile, kuid täna vaatame jätkuvalt ringi ja küsime: "Kes peaksid olema selle eestvedajad?". Valitsus püüab reguleerida tootmist ja tarbimist, kuid kompleksses protsessiahelas leidub üha uusi auke. Ettevõtjad püüavad mõistatada, kes ja kui palju tegema peaks ja selget e...
Digi- ja rohepööre toimub ülikiires tempos terves maailmas ning digitaliseerimine on oluline ka jäätmeveos. Sensorid konteinerites; kiibid pakenditel; digitaalne jalajälg; mis saab pakenditest; robotsorteerimine on homne reaalsus, mida täna juba testitakse.
Järjekordses "Rohepöörde" saates räägime jäätmete taaskasutusest ning nende uuesti ringlusesse võtmisest. Ringlusel ja taaskasutusel on oluline vahet teha. Ajalooliselt on räägitud taaskasutusest, aga taaskasutuse alla tegelikult läheb ka jäätmetest energia tootmine. Viimasel ajal üha rohkem on haka...
Pelletikütte teema on viimasel ajal ajakirjanduses palju kõlapinda saanud, seda peamiselt ühe suurtehingu tõttu, millega Eesti suurimaid pelletitootjaid ära müüdi. Selle tehingu valguses oli ajakirjandus üsna pahane, mainides, et nüüd müüdi Eesti metsad kõik maha. Kummutame müüdid, et pelletiks pres...
Ühekordsete plastiknõude kasutus üritustel on äärmiselt suur. Oleme Eestis tegemas juba edukaid samme selles suunas, et korraldajad võtavad kasutusele korduskasutatavad nõud ning säästavad sellega suurtes kogustes prügi tootmist, mis pärast üritusi maha jääb.
Euroopa ühekordse plasti direktiiv on dokument, mis sätestab piirangud ja nõudmised ühekordse plastiku kasutamisele. Mõistagi on tegemist piirava ja keskkonna säästmist mõjutava dokumendiga ning see seab ühekordse plasti kasutamisele mitmeid nõudeid.
Euroopa Liit on välja töötanud keskkonnapaketi, mis esimesena rakendub pankadele. Kliimataksonoomia loob üleeuroopalise standardi, milline ettevõte on roheline ja milline mitte. Täna on võimalik ilma igasuguse piiranguta kuulutada ennast roheliseks, aga see ei pruugi alati tõele vastata.
Tootmisettevõtte jalajälje vähendamine on äritegevuses suur väljakutse. Inimesi on palju, masinaid ja tooteid samuti. Optimeerimise ning muutmise kohti on mitmeid. Et olla edukas oma jalajälge vähendades, tuleb teha konkreetseid ja mõtestatud tegevusi.
Me elame ajahetkel, kus kliimamuutused, keskkonnasäästlikkus ja rohepööre on vältimatud mõisted ning tegevused. Järjest enam läheb tööle kandideerijatele korda ettevõtte roheline tegevuskava ja käekäik.
Tarbijatel on üldjuhul kinnistunud arvamus, et rohelised tooted kipuvad „mitte rohelistest” kallimad olema. Mille põhjal langetatakse otsus, kas ja kui palju ollakse roheliselt toodetud ökoloogilise materjaliga asjade eest nõus kõrgemat hinda maksma?
Kuidas jõuda süsinikuneutraalsuseni ja kui palju taastuvenergia tegelikult maksab? Saate „Rohepööre” seekordseks külaliseks on Enefit Greeni juhatuse esimees Aavo Kärmas, kellega olulised teemad ette võetakse. Saadet juhib Lauri Toomsalu.
Seekordses saates „Rohepööre” on külaliseks Kuusakoski juhatuse liige Toomas Kollamaa. Ettevõtte peamiseks tegevuseks nii Eestis kui Skandinaavias on metallide taaskasutusse suunamine. Kuidas näeb välja ettevõtte köögipool, kuidas kujuneb erinevate metallide hind ja mida võiks jäätmete sorteerimisel...
Kui vaadata Eestis ringi liikudes majakatuseid, siis peab tõdema, et ülemäära palju päikesepaneele me veel ei näe. Taastuvenergia kasutamata potentsiaalist räägiti seekordses podcastis „Rohepööre”.
Roheline mõtlemine on elustiil, arusaam sellest, kuidas elada ja toimetada nii, et sellest ei tekiks kahju loodusele ning tänastest toimetamistest hoolimata jääks järgnevatele põlvkondadele puhas elukeskkond. Sellise mõtteviisi järgi on tegutsenud viimased 20 aastat Tartust pärit trükikoda Ecoprint.
