Rohepööre on paratamatult meil juba käimas, seda veavad täna peamiselt ettevõtjad. Ning nagu nemad ütlevad, siis riik pisut lohistab jalgu järgi: ei julgeta võtta vastu rohepöörde olulisi otsuseid, kuna ei soovita eksida nii pikki mõjusid omavas teemas. Aga, milline peaks siis olema roheline toasoe ...
Reet Aus (Aus Design'i ja Upmade'i asutaja) on juba aastaid tegutsenud selle nimel, et moetööstus muutuks jätkusuutlikumaks. Mida ta selle aja jooksul mõistnud on ning mida saaks igaüks meist teha, sellest rääkis Reet Baltikumi suurima jätkusuutlikkuse festivali Impact Day peakorraldaja Merili Ginte...
Jätkusuutlikkuse temaatika mõjutab üha rohkem ettevõtlust ja majanduskeskkonda. Seda läbi erinevate uute regulatsioonide ja ootuste, aga veelgi enam läbi aktsionäride, investorite ja klientide ootuste.
KUULA | Rohepööre: kuidas tekib veetorudesse biokile ja miks on see inimesele ohtlik?
Dutrioni tabletid puhastavad biokile kiiresti ja jäädavalt!Puhas vesi on olnud viimased kuud ka Eestis üheks olulisimaks vestlusteemaks. Põhjuse on andnud selleks nii Tartu spaas ja ujulas leitud bakterid kui ka Kuressaare joogivee saastumine, mis saatis hulga inimesi lausa haiglaravile. Räägimegi tänases saates ettevõtte Meat Agro juhatuse liikme Oleg Pavl...
Seekordses saates „Rohepööre“ käis külas Impact Day kaaskorraldaja, Fairtrade'i Baltikumi esindaja Jana Jesmin. Mida õiglase kaubanduse tähis endast kujutab, kuidas see sündis ja millistelt toodetelt seda leida võib?
Päikesest elektrienergia tootmine ei ole vaid suurte investeeringutega rajatud, hektareid katvate jaamade pärusmaa. Tegelikult saab iga inimene, kellel on soov ise endale elektrit toota, jaama püsti panna. Loomulikult sõltub jaama suurus, võimsus ja tasuvusaeg sellest, kui palju raha on võimalik inv...
Me kõik peame oma igapäevaprügi kusagile panema ning olgu see hoovis asuv konteiner siis juba parim – kestev, kerge ja sobilik iga prügiauto jaoks. Kuidas aga niisugust konteinerit leida ja mida sinna üldse visata tohib?
Seekordses „Rohepöörde“ saates on külas Nurme Looduskosmeetika kaasasutaja Marit Tiits. Vestluses Maritiga tuleb välja, millised on need sammud, läbi mille Nurme Looduskosmeetika proovib mõelda, toota ja tarbida rohelisemalt, milline on Eestis üldse teadlikkus rohelistest teemadest ning kas tulevik ...
Kui palju me turbast kui maavarast tegelikult üldse teame? Saates „Rohepööre“ arutame turba olulisuse ja rolli üle Eesti elus ja majanduses. Saatejuht on Lauri Toomsalu.
Järjekordses „Rohepöörde“ taskuhäälingusaates vestlesime keskkonnateemadel. Seekord rääkisime rohegaasist ehk biometaanist ja selle tootmisest. Saatejuht on Lauri Toomsalu.
Kohvikud, restoranid ning kauplused on tihti hädas rikneva toiduga, mille saatus on paraku jäätmeteks muutumine ning ära viskamine. Selleks, et toidujäätmeid vähendada, on Eestis välja mõeldud tehnoloogiline lahendus.
Tänaste kõrgete energiahindade juures on äärmiselt oluline valida oma kontorisse või eramusse tõhus kütte- ja jahutussüsteem. Arvestades tehnoloogia arengut ning kliimaeesmärke, pole autonoomse kütte tagamisel lähikümnendil soojuspumpadele tõsiseltvõetavat alternatiivi.
Rohepööre oleks pidanud toimuma eile, kuid täna vaatame jätkuvalt ringi ja küsime: "Kes peaksid olema selle eestvedajad?". Valitsus püüab reguleerida tootmist ja tarbimist, kuid kompleksses protsessiahelas leidub üha uusi auke. Ettevõtjad püüavad mõistatada, kes ja kui palju tegema peaks ja selget e...
Euroopa ühekordse plasti direktiiv on dokument, mis sätestab piirangud ja nõudmised ühekordse plastiku kasutamisele. Mõistagi on tegemist piirava ja keskkonna säästmist mõjutava dokumendiga ning see seab ühekordse plasti kasutamisele mitmeid nõudeid.
Rohepööre võtab järjest suuremat rolli ka lennunduses. Lennujaamad on katsetamas uusi tehnoloogiaid ning järjepidev testimine ökonoomsemate, puhtamate ja jätkusuutlikumate tegevuste osas käib iga päev.
„Rohepöörde” saate seekordses osas on külas Andres Meesak rehvifirmast Wolf Tyres. Oma Vokas asuvas tehases teeb ettevõte midagi, millest võiksid lisaks loodusele kasu lõigata ka kõik autoomanikud. Nimelt toodab firma siinsamas Eestis sõiduautode ja kaubikute rehve, kuid erinevalt tavapärasest arvam...
KUULA | Tänu tehnoloogiale on võimalik ringlusse võtta materjale, mida viimase 50 aastaga pole suudetud teha (14)
Enamus Eestis elavad inimesed on ilmselt näinud suuri seisvaid tuhamägesid. Me pole osanud nende mägedega liiga palju teha. Tänu tehnoloogia arengule me suudame sellele nüüd leida sihtotstarbelist rakendust.
Juba mõnda aega suurt kuulsust ja populaarsust kogunud elektriautode puhul on üheks olulisemaks küsimuseks selle laadijad ja laadimisvõimalused. See teema on oluline nii potentsiaalsete autohuviliste kui ka arendajate jaoks. Tanklad on Eestis üle riigi laiali, aga kuidas on lood võimalusega oma elek...
KUULA SAADET | Rohepööre panganduses: keskkonnasõbralikku investeeringut tehes võid saada laenu soodsamatel tingimustel (15)
Euroopa Liit on välja töötanud keskkonnapaketi, mis esimesena rakendub pankadele. Kliimataksonoomia loob üleeuroopalise standardi, milline ettevõte on roheline ja milline mitte. Täna on võimalik ilma igasuguse piiranguta kuulutada ennast roheliseks, aga see ei pruugi alati tõele vastata.
KUULA SAADET | Eesti joogitootja: järeltulevatele põlvedele ei ole varsti võimalik müüa ühtegi toodet, mis ei oleks toodetud keskkonda säästvalt. (4)
Tootmisettevõtte jalajälje vähendamine on äritegevuses suur väljakutse. Inimesi on palju, masinaid ja tooteid samuti. Optimeerimise ning muutmise kohti on mitmeid. Et olla edukas oma jalajälge vähendades, tuleb teha konkreetseid ja mõtestatud tegevusi.
Me elame ajahetkel, kus kliimamuutused, keskkonnasäästlikkus ja rohepööre on vältimatud mõisted ning tegevused. Järjest enam läheb tööle kandideerijatele korda ettevõtte roheline tegevuskava ja käekäik.
Roheline mõtlemine on elustiil, arusaam sellest, kuidas elada ja toimetada nii, et sellest ei tekiks kahju loodusele ning tänastest toimetamistest hoolimata jääks järgnevatele põlvkondadele puhas elukeskkond. Sellise mõtteviisi järgi on tegutsenud viimased 20 aastat Tartust pärit trükikoda Ecoprint.
Kui senimaani räägiti kliimamuutustest ja muutuste tekitatavast kahjust pigem tulevikku vaatavas kõneviisis, siis 2021. aastal on paradigma muutunud: nüüd on selge, et planeet on hädas, kliima muutub inimtegevuse tagajärjel ja võib juhtuda, et oleme lasknud rongi juba viimasest jaamast liikuma. See ...