Seekordses „Rohepöörde“ saates on külas Nurme Looduskosmeetika kaasasutaja Marit Tiits. Vestluses Maritiga tuleb välja, millised on need sammud, läbi mille Nurme Looduskosmeetika proovib mõelda, toota ja tarbida rohelisemalt, milline on Eestis üldse teadlikkus rohelistest teemadest ning kas tulevik ...
Kui palju me turbast kui maavarast tegelikult üldse teame? Saates „Rohepööre“ arutame turba olulisuse ja rolli üle Eesti elus ja majanduses. Saatejuht on Lauri Toomsalu.
Järjekordses „Rohepöörde“ taskuhäälingusaates vestlesime keskkonnateemadel. Seekord rääkisime rohegaasist ehk biometaanist ja selle tootmisest. Saatejuht on Lauri Toomsalu.
Kohvikud, restoranid ning kauplused on tihti hädas rikneva toiduga, mille saatus on paraku jäätmeteks muutumine ning ära viskamine. Selleks, et toidujäätmeid vähendada, on Eestis välja mõeldud tehnoloogiline lahendus.
Tänaste kõrgete energiahindade juures on äärmiselt oluline valida oma kontorisse või eramusse tõhus kütte- ja jahutussüsteem. Arvestades tehnoloogia arengut ning kliimaeesmärke, pole autonoomse kütte tagamisel lähikümnendil soojuspumpadele tõsiseltvõetavat alternatiivi.
Ühekordsete plastiknõude kasutus üritustel on äärmiselt suur. Oleme Eestis tegemas juba edukaid samme selles suunas, et korraldajad võtavad kasutusele korduskasutatavad nõud ning säästavad sellega suurtes kogustes prügi tootmist, mis pärast üritusi maha jääb.
Euroopa ühekordse plasti direktiiv on dokument, mis sätestab piirangud ja nõudmised ühekordse plastiku kasutamisele. Mõistagi on tegemist piirava ja keskkonna säästmist mõjutava dokumendiga ning see seab ühekordse plasti kasutamisele mitmeid nõudeid.
Rohepööre võtab järjest suuremat rolli ka lennunduses. Lennujaamad on katsetamas uusi tehnoloogiaid ning järjepidev testimine ökonoomsemate, puhtamate ja jätkusuutlikumate tegevuste osas käib iga päev.
„Rohepöörde” saate seekordses osas on külas Andres Meesak rehvifirmast Wolf Tyres. Oma Vokas asuvas tehases teeb ettevõte midagi, millest võiksid lisaks loodusele kasu lõigata ka kõik autoomanikud. Nimelt toodab firma siinsamas Eestis sõiduautode ja kaubikute rehve, kuid erinevalt tavapärasest arvam...
Enamus Eestis elavad inimesed on ilmselt näinud suuri seisvaid tuhamägesid. Me pole osanud nende mägedega liiga palju teha. Tänu tehnoloogia arengule me suudame sellele nüüd leida sihtotstarbelist rakendust.
Juba mõnda aega suurt kuulsust ja populaarsust kogunud elektriautode puhul on üheks olulisemaks küsimuseks selle laadijad ja laadimisvõimalused. See teema on oluline nii potentsiaalsete autohuviliste kui ka arendajate jaoks. Tanklad on Eestis üle riigi laiali, aga kuidas on lood võimalusega oma elek...
Euroopa Liit on välja töötanud keskkonnapaketi, mis esimesena rakendub pankadele. Kliimataksonoomia loob üleeuroopalise standardi, milline ettevõte on roheline ja milline mitte. Täna on võimalik ilma igasuguse piiranguta kuulutada ennast roheliseks, aga see ei pruugi alati tõele vastata.
Tootmisettevõtte jalajälje vähendamine on äritegevuses suur väljakutse. Inimesi on palju, masinaid ja tooteid samuti. Optimeerimise ning muutmise kohti on mitmeid. Et olla edukas oma jalajälge vähendades, tuleb teha konkreetseid ja mõtestatud tegevusi.
Kui vaadata Eestis ringi liikudes majakatuseid, siis peab tõdema, et ülemäära palju päikesepaneele me veel ei näe. Taastuvenergia kasutamata potentsiaalist räägiti seekordses podcastis „Rohepööre”.
Roheline mõtlemine on elustiil, arusaam sellest, kuidas elada ja toimetada nii, et sellest ei tekiks kahju loodusele ning tänastest toimetamistest hoolimata jääks järgnevatele põlvkondadele puhas elukeskkond. Sellise mõtteviisi järgi on tegutsenud viimased 20 aastat Tartust pärit trükikoda Ecoprint.
Kui senimaani räägiti kliimamuutustest ja muutuste tekitatavast kahjust pigem tulevikku vaatavas kõneviisis, siis 2021. aastal on paradigma muutunud: nüüd on selge, et planeet on hädas, kliima muutub inimtegevuse tagajärjel ja võib juhtuda, et oleme lasknud rongi juba viimasest jaamast liikuma. See ...
