KUULA SAADET | Rohepööre: pelletid on tulevikukütus

Pelletikütte teema on viimasel ajal ajakirjanduses palju kõlapinda saanud, seda peamiselt ühe suurtehingu tõttu, millega Eesti suurimaid pelletitootjaid ära müüdi. Selle tehingu valguses oli ajakirjandus üsna pahane, mainides, et nüüd müüdi Eesti metsad kõik maha. Kummutame müüdid, et pelletiks pressitakse iga puu, valimata ja hoolimata.

Pelletid said alguse 70ndate USAst, mis oli sellel hetkel keset ühte suurimat kütusekriisi riigi ajaloos. Otsiti alternatiive kõikjalt ja avastati tehnoloogia, mis kasutas efektiivselt sooja andmiseks ära puidutööstuse jäägid. Pelletil on halupuu ees mitmeid eeliseid: tegemist on kontsentreeritud kütusega, seda on odavam transportida, põlemine on kontrollitud ja automatiseeritud, see on efektiivne ja ka korstnasse läheb vähem saastet.

„Võib kindlasti öelda, et kuna pellet on kuivem kui halupuu, siis põleb see efektiivsemalt – esiteks annab enam sooja, kuna ei pea endast vett välja kuumutama, ja teiseks tekitab selle kuivuse tõttu ka vähem muid jäätmeid. Ning üks müüt, mis tuleb kohe ümber lükata, kindlalt ja lõplikult, on see, et pelleteid valmistatakse kvaliteetsest ümarpuidust. Pelletiteks kasutatakse seda kõike, mis jääb üle. Uskuge mind, pelletitootjad oskavad arvutada,” mainib Pelletikeskuse ärijuht Aavo Isak.

See viimane mõte tähendab seda, et ükski tootja ei pressi pelletiks kallist ja maailmaturul nõutud kvaliteetpuitu. See pole majanduslikult kasulik ega mõistlik. Nii lähebki pelletitootmiseks kõiksugune puidujääde, mis muidu mädaneks. Isak toob näite Venemaalt, kus ideaalne pelletitooraine ehk saepuru, mis jäi puidutööstusest üle, veeti varem lihtsalt sohu täiteks.

„Kui pelletitootja ostab suure tüki metsamaad, siis sellest toodetakse kõike nii nagu tavaliselt, püüdes anda puidule võimalikult suur lisandväärtus. Enamasti valmib ehitusmaterjal ja pelletiks läheb ülejääk ja küttepuud. Niisiis ei ole õigustatud pahameel pelletitootja suunal. Eriti veel kuna pellet on üks puhtamaid, kõrge efektiivsusega kütuseid. Samal ajal on tegemist mugavustootega,” lisab Isak.

Põletid, mis kütavad soojaks eramaja, vanadekodu või kuivatavad vilja

Pelletikeskus ise pelleteid ei tooda, küll aga tegelevad nemad põletite arendamise, ehituse ja müügiga. Ärijuht räägib, et kui 1990ndate lõpus oli pelletiküte Eestis vaid väga innovaatilistel inimestel, siis praegu on see täiesti argine kütteliik. „Täna on seis selline, et minge metsa, tehke küttepuid, müüge maha, saadud raha eest ostke pelletit. Saate rohkem sooja. Alustama peaks sellest, et hoonele tuleks panna vesikeskküte, siis on edaspidi väga lai valik, millega kütta.”

Need, kes arvavad, et pelletiga kütmine on küll mugavam kui haluga, kuid siiski on vaja seda aeg-ajalt jälgida, siis niimoodi see kindlasti ei ole. Pelletiga toimiv küttesüsteem on äärmiselt autonoomne, seda saab juhtida oma nutitelefonist ja erilist jälgimist see ei vaja.

„Kõik sõltub sellest, millise pelletite hoiuks mõeldud mahuti inimene ostab. Eramajade puhul võib olla selline mahuti, mida täidetakse kord aastas ja muul ajal süsteem toimib. Kuna pelleti põletamisel tekib ka vähe jääke, siis ka nende koristamine pole liiga nõudlik tegevus. Lisaks saab pelletikütte kombineerida muude liikidega – maasoojuse, päikese- või tuuleenergiaga,” selgitab Isak.

Ärijuht lisab, et pellet on ka kliimaneutraalne, CO2-neutraalne, kuna seda toodetakse nii-öelda ülejäägist ja lisaks seob puit palju enam CO2, kui pelletite põlemine tekitab. „Muuseas, saepuuru sohu viimine, nagu ennist sai räägitud, on süsihappegaasi valguses palju kahjulikum, kuna saepuru lagunemisel, mädanemisel vabaneb seda kordades rohkem kui pelleti põlemisel,” mainib Isak.

Saates rääkisid pelletiküttest, selle olevikust ja tulevikust ning kliimaneutraalsusest Pelletikeskuse ärijuht Aavo Isak ja ajakirjanik Martin Hanson. Küsimused ja ideed saates puudutatud teema kohta saata aadressil [e-mail].

Lähemalt uuri pelletite kohta: www.esbe.ee

Kuula järjekordset podcast’i „Rohepööre” salvestust siit: