Üle Euroopa Liidu kehtima hakkava ühekordse plasti direktiivi mõte on piirata ühekordsete joogitopside, -kõrte, õhupallipulkade, vatitikkude jms toodete kasutamist. Maailmas kasutatakse aastas 2,5 triljonit plastist pakendit ja enamik nendest ei jõua sinna, kuhu need peaksid jõudma, vaid lõpetab kahjuks ookeanis või looduses. „See on probleem, millega tuleb tegeleda ja see on peamine motivaator, miks me hakkasime arendama ringluspakendite lahendusi ja kogumisautomaatide süsteemi,” ütles Eesti uue start-up’i Cuploop üks asutajatest Lauri Luik.

Ragn-Sellsi turundusjuht Rainer Pesti rääkis saates, et ühekordsete asjade puhul pole erilist vahet, mis materjalist nad on tehtud, nende elutsükli lühidust arvestades on nende toodete ökoloogiline jalajälg nii või naa suur. „Tõsi, paberist tehtud asjade valmistamisel on kasutatud puitu ja puit seob oma eluaja jooksul CO2, aga see ei ole ikkagi jätkusuutlik, kui kasutame oma metsasid selleks, et toota ühekordseid papptopse,“ lisas Pesti.

Millal saab kõiki ühekordseid plastpakendeid mugavalt automaati tagastada? Kas selle eest saab ka pakendi raha tagasi nagu täna taarapakendi puhul? Millist tehnoloogiat sellises kogumises kasutatakse? Neile ja paljudele teistele küsimustele leiad vastused, kui kuulad ülipõnevat värsket saadet Delfi Taskust.

1x
00:00