Isegi kui koju laadija paigaldamise võimalust pole, siis on Eestis üsna lai avalike laadijate võrgustik, näiteks Tallinnas on juba ligi 100 avalikku laadijat.

„Olen ise üle viie aasta korteris elades igapäevaselt elektriautoga sõitnud ja avalikku laadimisvõrgustikku kasutanud – see on näide sellest, et korteris elades on elektriauto omamine sama mugav. Lisaks tean enda tutvusringkonnas kümneid selliseid näiteid,“ kirjeldas Potisepp.

Elektriautode puhul saab inimene tema sõnul n-ö kütuse hinna ise valida: kodus ja poolkiiretes avalikes laadijates on hind odavam ning mida kiirem laadija valida, seda kallim on ka hind.

„Keskmine avalikus laadijas laadimise hind on 20–24 s/kWh. Kui võtta arvesse, et elektriauto keskmine kulu 100 kilomeetri kohta on 17–20 kWh, siis saame 100 kilomeetri kuluks 3,4–4,8 eurot, mis on endiselt 2–3 korda soodsam võrreldes fossiilkütustel sõitvate autodega,“ lisas ta.

Elektrit on sealjuures võimalik tänapäeval toota ka ise – päikesepaneelide paigaldamine on muutunud üha soodsamaks ja lihtsamaks nii era- kui ka kortermajades. „See on väga hea tunne, kui tead, et sõidad päikese jõul, mis on toodetud sinu enda tagaaias. Lisaks oled sõltumatum välismaailmast. Elektri- ega ka kütusehind ei hirmuta enam, pigem on vastupidi. Need, kellel on päikesepaneelid, saavad kõrge hinna korral elektrit väga kasumlikult võrku müüa,“ rääkis Potisepp.

Jätkusuutlikesse lahendustesse ja rohetehnoloogia revolutsiooni usub ka Swedbank, kes proovib suunata tarbijaid rohelisemate valikute juurde läbi soodsamate finantseerimisvõimaluste. „Keskkonnasõbralike autode liising on meie klientidele odavam kui sisepõlemismootoriga autode puhul ja lisaks anname eraldi soodustingimustel laenu päikesepaneelide paigaldamiseks. Mõlemad tooted on muutumas üha populaarsemaks: 2021. aasta 9 kuuga oleme toetanud juba 796 keskkonnasõbraliku auto ostu ja 55 päikesepargi paigaldamist,“ lisas Swedbanki jätkusuutlikkuse juht Maris Riim.

Jaga
Kommentaarid