Tuumaenergial on populaarsusprobleemid. Aga kui palju igaüks teab, mida tuumaenergia endast tegelikult kujutab? Mis on see füüsika seal taga? Kui palju tekib tuumajäätmeid ja kuidas nendega edasi toimitakse? Missugused on valdkonna regulatsioonid ja kontrollmehhanismid? Mis on olnud nende üksikute õnnetuste tegelikud põhjused ja tagajärjed? Mis on tuumaenergia tegelikud riskid ja kuidas ohutust tagatakse?

Tegemist on väga keeruka valdkonnaga, kus suurem osa avalikust arutelust on kahjuks emotsioonidel põhinev ja sestap sisusse ei süüvita. Üldine teadlikkuse suurendamine on kindlasti väga vajalik. Meie energiavajaduse lahendamisel on tuumaenergial oluline roll. Oleks meil vaid selleks piisavalt tarkust.

Kasutame prügi, mida pole võimalik taaskasutada, energia tootmiseks

Tõenäoliselt alahindame seda jäätmete kogust, mis Eestis iga päev iga inimese kohta tekib. Mis neist jäätmetest lõpuks saab – prügimäele, ümbertöötlusesse, põletusse? Tõepoolest prügi põletamine on üks võimalikke lahendusi prügi hulga vähendamiseks. Samas ei ole see eriti mõistlik viis jäätmetega toimetamiseks, sest põletamine muudab väärtuslikud keerukad keemilised ühendid lihtsateks. Seega tuleks pigem leida võimalusi, kuidas võtta kõik tekkivad jäätmed taaskasutusse.

Kasutame uute avalike hoonete (nt koolid, kultuuriasutused, spordirajatised jt) ehitamisel ja olemasolevate renoveerimisel ainult taastuvaid energiaallikaid

Selle ettepaneku sisu on keeruline mõista, sest hoonete käigushoidmiseks vajalik energia on võrdlemisi lihtne viia taastuvatele allikatele. Kuid hoonete ehitamine ja renoveerimine on keerukas ja mitmete erisustega protsess. Põhimõtteliselt on võimalik kogu ehitamiseks või renoveerimiseks vajalik energia saada taastuvatest allikatest. Selleks hetkeks, kui meil on hoonete ehitamise ja renoveerimise taastuvenergia lahendus leitud, oleme ammu lahendanud ka hoonete igapäevase energaiavajaduse taastuvate allikatega.

Loome riikliku toetuse eraisikutele ja korteriühistutele, kes soovivad kasutada oma kodus hajusenergia lahendusi (nt päikese- või tuuleenergia kasutamine)

Uute tenoloogiatega on ikka nii, et alguses võtavad neid kasutusele vaid valdkonna entusiastid. Seda olenemata tehnoloogia töökindluseset, kasutusmugavuseset või hinnast. Seejärel hakkavad samm-sammult ülejäänud uusi lahendusi kasutusele võtma. Ja nii saab uuest ja põnevast igapäevane ja tavapärane. See kõik võib võtta aastaid.

Kui oleme ühiskonnana kokku leppinud, et taastuvenergia lahendused on meile olulised, siis saab riik toetusetega nende lahenduste kasutuselevõttu kiirendada. Kui peame seda oluliseks, saame olla teenäitajad ülejäänud maailmale ja elada nende julgetes unistustes.

Võtame avalikus sektoris (sealhulgas valitsuse liikmed ja ametnikud, aga ka koolibussid ning politseinikud, tuletõrjujad jt) kasutusele ainult taastuval energiaallikal sõitvad autod

Taastuvad energiaallikad ja autod toovad enamikule silme ette akudega elektriautod: Nissan Leafid, Teslad jms. Kujutame lihtsasti ette politseinikke ja poliitikuid sõitmas läbi linna sobivat värvi Tesladega, kuid tuletõrjet või kiirabi kogu oma meeskonna ja varustusega Nissan Leafi mahtumas ei näe.

Samas ei ole elektrimootori ja akude kombinatsioon ainus, kuidas taastuvatest allikatest toodetud energia muutuks auto liikumisenergiaks. Eeskuju ja sobivate riiklike soodustustega saame mõjutada erinevate lahenduste kasutuselevõttu erinevates valdkondades. Seejuures tuleb arvestada, missugust toimekindlust erinevad valdkonnad vajavad ja kuidas erinevad lahendused seda võimaldavad. Universaalseid lahendusi ei ole – peame leidma toimivad ja sobivad lahendused.

Räägi kaasa ja võida uus iPhone!

Kõik viis ideed on praegu avalikul rahvahääletusel, kus selgub, millist tulevikku eestlased kõige rohkem toetavad. Sinul on võimalus ideede poolt hääletada ja reaalselt Eesti tuleviku osas kaasa rääkida. Kõikide hääletanute vahel läheb loosi iPhone 13.

Anna oma hääl SIIN!

Projekt valmib koostöös Delfi, Riigikantselei, Õpetajate Liidu, SA Tagasi Kooli, MTÜ Noored Kooli, Eesti Väitlusseltsi ning Haridus- ja Noorteametiga.