TalTechi professor: energiatõhusus on Eesti hoonefondi puhul probleemiks

Alates 2020. aastast peab iga uusarendus vastama liginullenergiahoonete nõuetele. Tallinna Tehnikaülikooli professori Targo Kalamehe sõnul peitub märksa suurem väljakutse aga olemasoleva hoonefondi energiasäästlikuks muutmisel.

Keskenduma peab nii olemasolevate majade renoveerimisele kui ka uute majade jätkusuutlikkusele

Rääkides energiatõhususe valdkonna tulevikust ja riigina seatud süsinikueesmärkideni jõudmisest usub Targo Kalamees, et küsimus ei ole selles, kas keskenduda uute majade ehitusele või renoveerida vanasid.

„Teha tuleb mõlemat: renoveerida nii olemasolevat hoonefondi kui ka keskenduda sellele, et kõik uued majad oleksid võimalikult säästlikud,” usub Kalamees.

Ainuke viis jõuda eesmärkideni on kindlustada, et uusehitused on valmistatud energiatõhusate ja taastuvenergiatehnoloogia parimate lahendustega ning olemasolevad hooned renoveeritud, et elada üle aeg, kuni kogu hoonefond uueneb.

Targo Kalamehe sõnul on erinevalt uutest hoonetest riigi energiakasutuse vaatevinklist palju murettekitavam just olemasoleva hoonefondi energiakasutus. „Uute hoonete puhul on eesmärke lihtsam saavutada. Kui uute hoonete juurdeehitus on vaid mõni protsent, siis uute liginullenergiahoonetega ei vähenda oluliselt energiakasutust ja heitmeid, mida olemasolevad hooned tekitavad,” selgitab Kalamees. Et vähendada hoonefondi mõju Eesti energiabilansile ja heitmetele, tuleks seega oluliselt rohkem keskenduda olemasolevate kodude ja hoonete olukorra parandamisele.

Kogu hoonefondi renoveerimine on pikaajaline protsess

Hoonefondi jätkusuutlik haldamine ja ohutu kasutamine on praegu sama suur ja keerukas väljakutse, kui oli pärast teist maailmasõda toimunud sõjast laastatud elamufondi ülesehitus, leiab Kalamees. Kui olemasolevate hoonete renoveerimisega ei tegele, tekib liiga suur renoveerimisvõlg ja seda kinni maksta on kallim ning tehniliselt keerukam. Suuri lagunemisi ja kahjustusi on palju raskem ja kallim renoveerida kui süstemaatilise hooldusega kahjustusi vältida või pisemate remontidega neid kõrvaldada. Siiski jõuab alati kätte aeg, kui on vaja ette võtta suurem renoveerimistöö. Tehes renoveerimist korraga, on võimalik kattuvaid töid vältida ja nii saavutada kokkuvõttes väiksem alginvesteering.

Swedbanki valdkonnajuht Janis Pugri lisab: „Üha enam mõtlevad ka korteriühistud renoveerimisele võimalikult terviklikult – et tööd saaksid tehtud kompleksselt ja kvaliteetselt. Swedbankil on korteriühistute vajadustega väga hästi haakuv laenupakkumine – tervikrenoveerimiste puhul, millega hoone saavutab B-energiaklassi, pakume laenuperioodiks kuni 30 aastat ja intressiks alates 1,99%. See võimaldab hoida korteriomanike maksekoormuse mõistlikul tasemel. Eesmärk on, et järgneva 25–30 aasta jooksul ei peaks korterelamusse täiendavaid investeeringuid tegema ja saavutatav oluline energiasääst kompenseerib ka laenukulude mõju.“

Rääkides energiatõhususe valdkonna tulevikust ja silmapiiril olevatest tehnoloogiatest leiab Targo Kalamees, et kuigi juba olemasolevate teadmistega jõuab hoonete valdkonnas päris kaugele, on ehitussektoril oluline roll mängida, et neid paremini rakendada. Protsesse tuleb automatiseerida ja digitaliseerida, et efektiivsust tõsta.