05.01.2022, 16:49
Missugused on Eesti riigimetsad?
RMK andmebaasis on üle 590 000 erineva metsaosa kirjelduse, mis annavad üsna täpse pildi sellest, missugune riigimets kuskil pool kasvab. RMK metsakorraldusosakonna juhataja Veiko Eltermann selgitab, millisel põhimõttel riigimetsi inventeeritakse ja missuguseid andmeid selle töö käigus kogutakse.
RMK metsakorraldaja Kuido Jänes puu kõrgust mõõtmas
FOTO:
RMK-l on ju üle miljoni hektari metsamaad. Kas saab nii väita, et RMK teab laias plaanis, mis igal sellel hektaril kasvab?
Jah, saab öelda, et teab küll. RMK-s on metsakorraldusosakond, kus töötab 66 metsakorraldajat, keda juhendavad 3 metsakorraldusjuhti ja sel aastal me näiteks kirjeldasime üle 140 000 hektari maad, millest metsamaad on 112 000 hektarit. Ülejäänud on sood, põõsastikud, pinnaveealad, rohumaad ja muud sellised alad, kus mets ei kasva.
Niisugust tööd, kus me oma maid üle vaatame ja paneme kirja, mis seal täpselt on, teeme me süstemaatiliselt – meil on oma metoodiline juhend, kus on ära määratletud, millal, mis põhjusel ja millise sagedusega me kuskile paika peame metsa kirjeldama minema. Selle järgi kujuneb välja metsakorraldaja individuaalne tööplaan.
Kas on mingi kindel intervall, mis aja tagant tuleb iga maatükki hindamas käia. Näiteks iga kümne aasta tagant?
Kui inimene ei ole metsas üldse toimetanud ega ole seal tekkinud ka erakorralisi kahjustusi, siis üritame tagada, et majandusmetsa andmed ei oleks vanemad kui kümme aastat. Aga metsakorraldaja võib kirjeldada üle ka seitsme ja kaheksa aasta vanuseid andmeid. Sagedamini kui eelnimetatud aastad käiakse metsas siis, kui inimene on seal midagi korda saatnud. Näiteks siis, kui metsakasvataja annab teada, et raiesmik on uuenenud (kui seal kasvab kindlas koguses ja mõõdus puid), samuti siis, kui on tulnud informatsioon, et metsas on tekkinud värske kahjustus, näiteks üraskirüüste. Kui metsas on tehtud lageraie, siis uueneb kirjeldus RMK andmebaasis automaatselt – senise metsa andmed eemaldatakse kirjeldusest ning raiesmik on kirjeldatud lihtsalt lageda alana. Esimest korda pärast raiet läheb metsakorraldaja metsa kolm kuni viis aastat pärast raiet – siis, kui metskasvataja annab teada, et lank on uuenenud. Uued kirjeldused tehakse ka pärast hooldusraieid.
Pärast seda tuleb ju noort metsa millalgi uuesti kirjeldada?
Jah, siis, kui metsakasvataja on öelnud, et metsa uuendamise protsess on lõppenud, ehk siis, kui selles metsas enam valgustusraiet ei tehta. Sel juhul metsakorraldaja kirjeldab ala uuesti ning seega tekib justkui hinnang metskasvataja tööle – missugune mets tema tehtu põhjal välja kujunes. Selle üle, milliseid töid on metsas pärast uuenemist kuni viimase valgustusraieni tehtud, peab arvestust metsakasvataja.
Pärast seda käib metsakorraldaja metsa hindamas keskmiselt iga kümne aasta tagant, kui seal vahepeal muid raieid, näiteks harvendus- või suuremat sorti sanitaarraiet ei tehta.
Hindamas käiakse ju ka looduskaitse all olevaid maid?
Ikka. Põhimõte on aga selles, et mida vähem inimene metsas toimetab, seda harvemini me käime metsa kirjeldamas. Piiranguvööndisse jäävaid metsi me kirjeldame ka umbes kümneaastase tsükliga, aga range kaitse all olevaid metsi keskmiselt 15 aasta järel. Aga on ka piirkondi, kus kaitsealune mets on kauem kirjeldamata, sest sinna on väga raske ligi pääseda. Niisugused metsad kasvavad näiteks Emajõe suudmeala vasakul kaldal ja ka Alam-Pedjal, sest sinna on äärmiselt keeruline minna. Kaugseire andmed muidugi on ka niisuguste paikade kohta olemas ja päris nii ei ole, et me üldse ei teaks, mis olukord seal on.
Mida üldse üks metsakirjeldus tähendab? Mida ühe metsa kirjeldamise protsessis metsas siis ära vaadatakse?
Osa andmeid paneb kirja metsakorraldaja ja teised andmed arvutatakse kirja pandud andmete põhjal. Esimene grupp andmeid kirjeldavad eraldist tervikuna. Eraldis on niisugune metsaosa, mis on ühetaoline nii metsa vanuse, kõrguse, koosseisu, päritolu, rinnaspindala, tagavara kui ka kasvukohatüübi poolest.
Eraldist kirjeldab pindala, kasvukohatüüp, arenguklass ja kõrgusindeks, mis näitab metsa võimalikku oodatavat kõrgust saja aasta vanuselt.
Teine grupp andmeid on niisugused, mis kirjeldavad puude rindeid. Rinnetena eristame esimest ja teist rinnet, surnud puid, lamapuidu rinnet ja ka üksikpuude rinnet. Nende rinnete kaupa pannakse kirja puude arv, rinnaspindala (puude 1,3 meetri kõrguselt mõõdetud ristlõikepindalade summa hektaril) ning täius (suhteline rinnaspindala). Rinnete kaupa kirjeldatakse ära ka kõik puuliigid. Näiteks, et esimeses rindes on 60% männid, 30% kuused ja 10% kased; nende puude vanus, kõrgus, rinnasdiameeter ja arv ning tagavara (kasvavate puude tüvemahtude summa hektari kohta). Need on peamised andmed. Kuid lisaks võidakse kirja panna ka täiendavaid andmeid, näiteks metsakahjustused – kes või mis on metsa kahjustanud, mitu protsenti puudest on kahjustatud ja mis puuliik on kahjustatud.
Ühesõnaga – kui eraldis on ära kirjeldatud, siis on meile teada, mis vanuses mets seal kasvab, mitmes rindes puud kasvavad, millised puuliigid seal on, kui tihedalt nad kasvad, kui kõrged ja jämedad nad on jms.
RMK andmebaasis on eelpool loetletud moel kirjeldatud ära 590 000 erinevat metsaosa ehk eraldist.
Mis saab siis, kui metsakorraldaja leiab metsast midagi, mis väärib kaitse alla võtmist?
Selleks on oma reglement – teavitame kohe RMK looduskaitseosakonda ja nemad siis tegutsevad edasi. Vajaduse korral kehtestab looduskaitseosakond seal ajutised majanduspiirangud, täpsema otsuse kaitse osas teeb aga Keskkonnaamet.
Kuidas RMK metsas leiduvaid vääriselupaiku välja selgitab?
Algatasime suurema vääriselupaikade ülevaatamise aastal 2018 ja see saab tänavu läbi. Vaatame üle enam kui 60 000 hektarit metsamaad, kus tõenäosus vääriselupaiku leida on enam kui 10%. Praeguseks on alates 2018. aastast sellistelt eelvalikualadelt leitud ja registrisse kantud üle 8000 hektari vääriselupaiku ning järgmisel aastal lisandub hinnanguliselt veel vähemalt 1500 hektarit. Aga hoiame silmad lahti igal pool ja uusi vääriselupaiku leiab ka väljastpoolt eelvalikualasid.
Kellele RMK töötajatest kõik need metsa kohta käivad andmed tarvilikud on?
Kõigile: metsakasvatajatele, praakeritele, metsaülematele, looduskaitsespetsialistidele – nende andmete põhjal teevad kõik oma otsuseid, kuhu mingeid tegevusi kavandada ja kuhu mitte. Ja kui metsas on mingit tööd tehtud, siis liiguvad need andmed omakorda metsakorraldajale. Andmevahetus toimub pidevalt ja kõiki otsuseid tehakse läbi metsakorraldaja koostatud kirjelduse.
Metsakorraldusel ongi kolm peamist rolli. Üks on see, et läbi kirjelduse on võimalik metsas erinevaid tegevusi kavandada, teiseks annab kirjeldus töödele hinnangu, näiteks missugune on mets pärast harvendusraiet või metsa uuendamise perioodi lõppemist. Ja kolmandaks saame kõikide metsaeraldiste summana teada, palju meil metsa on, missugune on näiteks liigiline koosseis, tagavara, vanuseline jagunemine, missugused on keskmised näitajad.
Kas need riigimetsa kirjeldavad andmed on avalikult kuskil näha?
Jah, metsaregistris. Sinna liiguvad need operatiivselt kohe pärast seda, kui metsa kirjeldus on meie andmebaasi kantud või on seal andmeid muudetud.
Metsakorraldaja töö käib praegu ikka nii, et ta sammub metsas ringi, mitte ei tõsta näiteks drooni metsa kohale?
Jah, kuigi metsakorraldajal on abiks ka Maa-ameti tehtud ortofotod ja lidarandmete abil RMK enda tuletatud eraldisepõhised kõrgused ja tagavarad. Need näitajad saab kaugseire teel üsnagi täpselt kätte.
Kas võib ka nii juhtuda, et metsakorraldaja läheb metsa ja metsa seal polegi?
Niisugust asja tänapäeval ette ei tule. Küll on aga võib-olla üllatus see, et mets nii kiiresti kasvab. Näiteks on vanas kirjelduses märgitud metsa kõrguseks 15 meetrit ja minnes mõne aja pärast metsa eeldusega, et nüüd on metsa kõrgus 18 meetrit, aga tegelikult on 22, vaat see on üllatus.
Metsakorraldaja töövahendid on ikka endistviisi klassikalised?
Jah, kuigi ka need on arenenud. Näiteks kunagise laudkõrgusmõõtja asemel on laserkõrgusmõõtja, millega saab mõõta puud ükskõik kui kaugel puust. Kuid näiteks mõõdulint ja juurdekasvupuur on ikka niisugused nagu varemgi.
Mis on metsakorraldajana töötamise eelduseks? Vastavat pädevust tõendav tunnistus?
Jah, metsakorraldajal peab olema tunnistus, mida annab välja Keskkonnaagentuur. Tunnistuse taotlejal tuleb tunnistuse saamiseks läbida teooriaeksam ja praktiline katse, mille eelduseks on omakorda metsandusalane haridus. Kui tunnistust ei ole, siis metsakorraldajana töötada ei saa. RMK metsakorraldajatel on kõigil need tunnistused olemas.
Kas RMK metsakorraldajate tööd kontrollitakse ka?
Kõigepealt me kontrollime ise – seda teevad meie kolm metsakorraldusjuhti. Teine kontroll on ju see, et nende andmete alusel, mida metsakorraldaja on metsas kogunud, hakkavad RMK erinevad töötajad oma töid tegema. Ja kui need andmed ei ole kvaliteetsed, ei jää see saladuseks. Suuri möödalaskmisi siiski ette ei tule. Vahel on näiteks vaja korrigeerida eraldise piire, lisada värske kahjustus jms.
Aga metsakorraldajate tööd kontrollivad valikuliselt ka Keskkonnaagentuuri audiitorid. Lisaks toimub igal kevadel Keskkonnaagentuuri korraldatav treeningtakseerimine.
RMK koostas hiljuti kohalikele omavalitsustele riigimetsa tutvustavad kavad, kus on muu hulgas andmed ka kümme aasta jooksul tehtud tööde kohta; kõrgendatud avalike huviga alade majandamiskoosolekutel oskavad erinevad RMK töötajad päris täpselt selgitada, millised on sealse ümbruskonna metsad, mismoodi on lanke pärast raiet uuendatud ja milliseid hooldustöid on seal tehtud. Seega on RMK-l olemas ju väga korralik andmete arhiiv?
Need andmed on tõesti olemas ja need on RMK töötajatele ka kogu aeg käepärast. Seistes konkreetses männikus või kuusikus, teame nende andmete põhjal, missugune mets kasvas siin enne, missugune praegu, mida on mõistlik selles metsas teha või mitte teha ja missugune saab siin mets olema 10, 20, 30 … aasta pärast.
