Tallinna Ülikoolis õpitakse, kuidas mõõta rekreatiivse loodustegevuse jalajälge
(3)
Septembris kirjutas Eesti Päevaleht, et keskkonnaamet raskendab karmide piirangutega orienteerujate liikumist metsas, kuna tallatakse taimi. „Ometi tundub aeg-ajalt, et kehtestatud piirangud on ebaproportsionaalselt karmid ja vastuargumente nende tühistamiseks napib. Sisuliselt pole Eestis tehtud uuringuid orienteerumisvõistluse mõjust loodusele, mille alusel oleks võimalik hinnata näiteks tallamise mõju erinevatele kasvukohatüüpidele,” kirjutas geoloog Eduard Pukkonen.
Tallinna Ülikooli erialasid lõimiva uuenduse (ELU) projekti raames asusid üliõpilased koos õppejõududega seda lahendama: projekt “Harrastusliikuja jalajälg looduses” käigus mõõdeti harrastusliikumise mõju loodusradadele ning hinnati kahjusid radade pinnasele ja alustaimestikule.
RMK väljatöötatud pinnase ja alustaimestiku kahjustusastmete mõõtmismetoodika põhjal hinnati muuhulgas Pirita, Keila ja Viljandi terviseradade seisukorda. Lõpuprojektina panustati oma mõõtmistega samateemalise suurema Eestis läbiviidava uuringu ühe seireobjekti, Viljandi järvejooksu rajalõigu mõõtmistulemuste hankimisse.

Harrastusliikuja jalajälge tasub mõõta
Kokkuvõttes tõdeti, et kahjustuste pidev mõõtmine ja hindamine on looduskeskkonnale väga oluline. “Harrastusliikuja jalajälg maapinnale võib olla kahjutoov looduspinnasele ja alustaimestikule ning väga oluline on pidevalt mõõta ja hinnata harrastusliikumisest tingitud muutusi looduspinnasele,” toodi projekti käigus välja.
Üliõpilased tõdesid ainekursuse läbides, et looduses liikujatena ei osata tihti märgata ega tähelepanu pöörata looduses toimuvatele muutustele. Ei osatud ka hinnata, kuivõrd palju tööd tuleb teha, et asjakohaseid andmeid koguda ning selle kohta sisukaid, teaduspõhiseid järeldusi teha.
„Läksin kursusele vastu lootusega õppida, millist kahju rekreatiivne inimtegevus loodusradadele teeb ning kuidas seda vähendada või sootuks ära hoida. Sain inimtegevuse mõjude hindamisel märksa targemaks, kui oskasin oodatagi. Tunnen nüüd maastiku hindamise ja pinnase mõõtmise põhitõdesid ning oskan hinnata ja seoseid luua inimtegevuse ja pinnase kahjustuste tekke vahel. Eriti põnevaks pidasin osaluskatseid - oli tunne, justkui teadus sünniks oma nina all ning näed ja õpid kõike korraga,” märkis üks projektis osalenu.
ELU (Erialasid lõimiv uuendus) on Tallinna Ülikooli projekti- ja probleemõppel põhinev õppeaine, mille käigus teostavad üliõpilased koostöös õppejõudude ja/või ülikooliväliste partneritega interdistsiplinaarse (erialasid lõimiva) probleemipüstitusega projekte.