Otse mere kaldale maju ehitada lubanud eelnõu kukkus riigikogu menetlusest välja
(500)
Teisipäeval alanud arutelu looduskaitseseaduse muutmise eelnõu üle jätkus täna. Eelnõu sisuks on veekogude kallastel kehtiva ehituskeeluvööndi vähendamine. Eelnõu saatis esimesele lugemisele riigikogu keskkonnakomisjon, poolt hääletanud komisjoni liikmetest kolm on ise seaduseelnõu algatanud: Andres Metsoja (Isamaa), Heiki Kranich (RE) ja Peeter Ernits (EKRE).
Seadusemuudatuse esitasid novembris neli riigikogu liiget, lisaks eelnevalt mainitud Metsojale, Kranichile ja Ernitsale ka Erki Savisaar (Keskerakond), kes asus mõni aeg pärast eelnõu esitamist keskkonnaministri ametisse. Eesti keskkonnaühendused pärjasid eelnõu eelmise aasta kõige keskkonnavaenulikuma teo tiitliga.
Eelnõu eesmärk on kujundada ümber loodusväärtuste kaitse veekogu rannal ning vähendada ja leevendada seniseid omandipiiranguid. Olenevalt asukohast lubab praegu kehtiv looduskaitseseadus ehitada hooneid veepiirist 50–200 meetri kaugusele. Uue eelnõu kohaselt vähendataks ehituskeeluvööndi laiust praeguse kuni 200 meetri pealt 20 meetrini mererandades, Peipsi, Pihkva, Lämmi- ja Võrtsjärvel, ning 10 meetrini Eesti teistel järvedel ja jõgedel.
Eelnõu annaks omavalitsustele rohkem autonoomiat, sest nad saaksid soovi korral 20-meetrist kaitsevööndit laiendada. Rannikugeoloog Hannes Tõnisson rääkis Eesti Päevalehele detsembris, et Eestis on vaid kahte tüüpi randasid, kuhu tasub hooneid rajada: moreen- ja tehisrannad. Seetõttu rõhutas Tõnisson, et omavalitsustel ei ole piisavalt teadmisi ega inimesi, kes suudaksid täpselt rannatüüpi määrata ja põhjendatud ohuhinnangu anda.
Keskkonnaministeerium avaldas toetust eelnõu peaideele, et rannaäärse ehituskeeluvööndi vähendamisel peaks vastutuse selle suurendamisel võtma kohalikud omavalitsused. Rahandusministeerium eelnõu ei toetanud ja kuna ministeeriumid olid erinevatel seisukohtadel, jättis valitsus oma seisukoha kujundamata.
Eelnõu piiraks ligipääsu rannale
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) leiab, et eelnõu rakendumine piiraks olulisel määral Eesti elanike ja ka külastajate võimalusi tulevikus veekogude kallastel vabalt liikuda, sest looks põhjendamatud privileegid väikesele osale maaomanikest veekogu kallast kasutada.
Samuti tooks EKO hinnangul eelnõu kaasa märkimisväärse keskkonnakahju, sh Natura 2000 ranniku ja merega seotud elupaikadele. Lisaks põhjustaks muudatus randa ja kallastele ehitajate hilisemaid kahjunõudeid riigile, omavalitsustele ja kindlustusfirmadele, kui Eesti rannikute looduslikele protsessidele hakatakse seadma tehnilisi tõkkeid, millega võivad kaasneda maalihked, üleujutused, setete kuhjumine, murrutused, kuhjatised jms.
„Mererand ning jõgede ja järvede kaldad vajavad kaitset mitmel põhjusel,” lausus Eestimaa Looduse Fondi keskkonnaekspert Aleksei Lotman. “Ühelt poolt on tegu väga tundlike maastikega, teiselt poolt on tegemist aladega, mis on tugeva inimsurve all. Seda teadvustati praegust regulatsiooni kirja pannes ning samadele järeldustele on jõutud ka mujal Läänemere äärsetes riikides. Kui menetluses olev regulatsioon seaduseks saaks, suureneks surve rannaaladele märgatavalt, kahjustada saaksid ka elupaigad, mille kaitset nõuab Euroopa Liidu loodusdirektiiv. Lisaks looduskaitsele on ehituskeeluvööndi kaotamine ka avaliku ligipääsu teema – me kõik oleme huvitatud, et pääseksime jätkuvalt veekogude äärde ujuma, kalastama, jalutama.”
EKRE ja sotsid eelnõud ei toeta
Eesti Konservatiivne Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon tegi täna ettepaneku hääletada eelnõu Riigikogu menetlusest välja, eile tegi sama sisuga ettepaneku Sotsiaaldemokraatliku erakonna fraktsioon.
„See plaan on täiesti hullumeelne! Ilma igasuguste ökoloogiliste mõjude hindamiseta on tehtud ettepanek ehitada täis Eesti rannikud ja veekogude kaldad, mis ohustab tundlikke ökosüsteeme ja läheb vastuolus meie rahvusvaheliste kokkulepetega Läänemere kaitsel,“ ütles keskkonnakomisjoni liige Jevgeni Ossinovski.
„Lisaks sellele hakkab muudatus järk-järgult erastama meie rannikut ja veekogude kaldaid, kui uhkete mereäärsete häärberite omanikud ranna ja kalda sisuliselt oma hoovialaks muudavad. Eesti inimesed ei ole andnud ühelegi poliitikule mandaati Eestimaa niivõrd ulatuslikuks ruumiliseks ümberkujundamiseks,“ märkis Ossinovski.
EKRE fraktsiooni liige Ruuben Kaalep tõdes, et Eesti looduskaitsepoliitikas on vaid vähesed põhimõtted üle aastakümnete säilinud, ilma et neid oleks majandushuvidele ohvriks toodud.
„Veekogude kallastele ehitamise piirangud, kallasradade säilitamine sealse elustiku ja matkajate tarbeks on olnud üks neist. Kui seda muutev seadus vastu võetaks, kaotaksime väga olulise väärtuse, mis eristab Eestit muist Euroopast,“ ütles Kaalep.
„Teisipäevasel Riigikogu istungil käitus eelnõu tutvustanud Heiki Kranich väga madalalt, halvustades neid, kes peavad tähtsaks looduse ja kallasradade kaitset. Paljude Eesti haritlaste ja väärikate kodanikuühenduste arvamust ei pea ta millekski. Kahjuks iseloomustab see meie riiki pikalt valitsenud poliitilise klassi ülbust ning hoolimatust loodusest, kodumaast ja igavikulistest väärtustest.“
Kaalepi sõnul on silmakirjalikkuse tipp on, et samad poliitikud täidavad innukalt Euroopa Liidust saabuvaid rohepöörde-suuniseid, mille tegelik seos looduskaitsega jääb tihti segaseks.
