Kui metsa majandades võetakse puit kasutusse, jääb süsinik puidu sisse aastateks või isegi aastakümneteks. Lisaks on puit taastuv loodusvara, mis kasvab alati tagasi ja uuesti kasvades seotakse sama kogus süsinikku, mis toodete hävimisel eraldub. Tänapäevane materjalikasutus eeldab, et kasutusel on võimalikult väikse jalajäljega toode, puit on selline materjal mitmesugusel kujul. Puidust saab valmistada kauakestvaid, mitmekülgseid, keskkonnasõbralikke tooteid, paljusid puittooteid on võimalik taaskasutada ja ümber töödelda. Puidust on võimalik toota peaaegu kõike alates mööblist ja ehitistest ning lõpetades ravimite ja tekstiilidega. Puidu eelistamine uute materjalide tootmisel suure negatiivse keskkonnamõjuga fossiilsete maavarade, näiteks nafta või gaaside asemel, aitab kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele. Seda iseäranis kauakestvates toodetes, nagu näiteks ehitised ja mööbel, kuhu süsinik talletub aastakümneteks ja seeläbi on võimalik leevendada kliimamuutusi.

Millistesse sektoritesse RMK müüb riigimetsast varutud puitu?

Müüdud ümarpuidust pool läheb sae- ja vineeritööstusele, kolmandik tselluloosi- ja paberitööstusele ning ainult kuuendik erineval kujul kütteks. Lisaks ümarpuidule läheb veidi ka hakkpuitu elektri ja toasooja tootjatele. RMK hakkpuit on toodetud ainult okstest ja võsast, mis muidu jääks langile või tee äärde vedelema ning mille lagunemisel „köetakse atmosfääri“.

Palkmaja valmib kvaliteetsest puidust – mida parema kvaliteediga on puit, seda rohkem seda suudetakse väärtustada ja seda kõrgem on selle hind.

Nii et hirm, et palk läheb ahju, on asjatu?

Möödunud sajandil küttekriiside ajal, eriti vahetult peale sõdu, kasutati tõepoolest korralikku puitu sooja tootmiseks. Tänapäeva arenenud ühiskonnas on tarkust ja nutikaid lahendusi, mis loonud eeldused puidu kasutamiseks selle kvaliteedist lähtuvalt. See tähendab, et mida parema kvaliteediga on puit, seda rohkem seda suudetakse väärtustada, seda kõrgem on selle hind. Väärtusahelas kõige madalamal astmel on põletamine ja selleks jääb üle ainult selline puit, mis muuks enam ei kõlba, s.o mädanikuga, kuivanud, moondunud ja paljude muude riketega puit. Ja nagu eelnevalt kirjas, sellise puidu osakaal on ca kuuendik metsast raiutavast puidust.

Riigimetsast varutud ümarpuidust 50% läheb sae- ja vineeritööstusele, kolmandik tselluloosi- ja paberitööstusele ning ca 17% erineval kujul kütteks.

Mida peamiselt RMK puidust tehakse?

RMK okaspuupalkidest tehakse siinsamas Eestis kuivatatud sae- ja höövelmaterjali, liimpuitplaate, puittalasid, akna- ja uksetööstuse komponente, mööblit, puit- ja palkmaju, sideliiniposte, aiaelemente, laste mänguväljakuid, terrassimaterjali. Lehtpuupalkidest tehakse mööblispooni, vineeri, täispuitmööblit, saunamaterjali, sisevoodrilaudu ja puitliiste, liimpuitplaate, lemmikloomade allapanu. Paberipuit läheb enamasti eksporti ning sellest valmistatakse tooteid Põhjala riikides. Eestis töödeldavast okaspuupaberipuidust tehakse toidupoodidele paberkotte, pruuni nn jõupaberit ja pleegitamata tselluloosi, haavapaberipuidust tehakse puitmassi, millest omakorda välismaal trükipaberit, pehmepaberit ja kartongi. RMK küttepuidust tehakse puitlaastplaati ja -kiudplaati, pelleteid, grillsütt ja küttehalgusid.

Eestis on kõige pikema elukaarega ümarmaterjal männipuit, sh on kõige kauem süsinik seotud männimajapalgis.

Mis on uudsemad tooted, kus kasutatakse riigimetsast saadud puitu?

Unikaalsemad tooted on näiteks kasespoonipakust tehtavad spoonilehed, mida kasutatakse muu hulgas autode interjööri elementideks, ja kasevineeripakust valmistatav spetsiaalsete pealistatud kihtidega niiskuskindel vineer, mida kasutatakse veeldatud maagaasi tankerite mahutite seinte ehitamisel. Ehituses on uudsed ka tänapäevastes ehituskonstruktsioonides katuse ja lagede kandetaladena kasutatavad okaspuu liimpuittalad (näiteks Tondiraba jäähallis) ja ristkihtpuit (näiteks Saue vallamaja) madala süsinikujalajäljega mitmekorruseliste hoonete ehitamisel. Ristkihtpuitu kasutati ka 2020. aastal valminud RMK Tartu kontorihoones.

Madala süsinikujalajäljega ristkihtpuitu kasutati ka 2020. aastal valminud RMK Tartu kontorihoones.

Milline on Eesti riigimetsast pärit puudest valmistatud toodete keskmine eluiga?

2020. aastal uurisime seda vastava metoodikaga ning leidsime, et riigimetsast varutud sortimentide keskmine kaalutud eluiga on 13,1 aastat ja tänu sellele on puittoodetes seotud süsinikku CO2 kogusena 3,33 miljonit tonni. Kõige pikema elueaga RMK müüdud ümarpuit on mänd, mille toodete kaalutud keskmine vanus on 17,6 aastat. Kõige kauem on süsinik seotud männimajapalgis. Männile järgnevad kuusk (13,5 aastat), kask (6,7 aastat) ja haab (4,4 aastat). Kõige rohkem potentsiaali keskmise eluea tõstmiseks on kasepuidul, millest suhteliselt suurt osa kasutatakse praegu veel liiga lühikese elueaga toodete tootmiseks.

Tabelist võib näha, et müüdud küttepuidu süsiniku elukaar on pikem kui paberipuidul. See tuleb sellest, et osa küttepuidust müüakse plaaditööstusele tooraineks, mille eluiga on oluliselt pikem kui paberil. Ühtlasi näitab see ilmekalt, et Eestis on potentsiaali madalakvaliteedilise puidu kohapealse töötlemise suurendamiseks.

Kuidas RMK saab puidumüügiga mõjutada ostjaid kauakestvaid tooteid valmistama?

Selleks, et puittoodetes pikemaajaliselt süsinikku talletada, tuleb puidu turustamisel hinnata majanduslike tingimuste kõrval rohkem ka keskkonnaalaseid ehk kliimat mõjutavaid tingimusi. Ideaalis on igas sortimendis talletatava süsiniku eluea pikkus teada ning kvaliteetset puitu kasutatakse ainult pika elueaga toodetes. Kui muud tingimused, sh eelkõige puidu hind, on võrdsed, siis võiks olla väike eelis sellisel puitu osta soovival ettevõttel, kes suudab samasuguse kvaliteediga sortimenti kasutada pikema elueaga toodete valmistamiseks. Teiseks müüakse enamik RMK puidust kestvuslepingute alusel, mille sihtrühmaks on puidu töötlejad. Eelduslikult on pikemaajalise toote valmistaja konkurentsivõime ka kõrgem, sest valmistatavad tooted on kallimad.

Keskmine elukaar riigimetsas 2020. aastal raiutud puidul on 13,1 aastat.

Kuidas RMK hindab müügiotsuste tegemisel klienti?

RMK pikaajaliste klientide pakkumiste hindamiseks on kasutusel n-ö kuldvalem, mis kirjeldab ideaalset klienti, kes on maksejõuline, täpne mõõtja, katkematu tarnevooga, laseb puutüve optimeerida, paindlike laadimistingimustega, töötleb puitu ise jms. Sellesse valemisse on võimalik lisada puittoodetes süsiniku salvestamise kriteerium, et saaksime eelistada kliente, kes toodavad pikema kasutuseaga tooteid. On olemas rahvusvaheliselt tunnustatud metoodika toote eluea määramiseks, mida kasutades saab kliente hinnata sama sortimendi piires kliendi põhitoote alusel ja arvestada süsiniku sidumise aega. Kliimamuutustega seotud teemad on kujunemas üha olulisemaks ja peame positiivseid mõjusid suurendama. Kauakestvad puittooted aitavad sellele kaasa, mistõttu puidul on eri toodete valmistamisel tulevikus järjest tähtsam roll.

Jaga
Kommentaarid