Eesti võiks elurikkust toetada metsaomanikele makstes
(28)
Nad toovad näitena Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF), mis on ette nähtud reformide ja investeeringute rahastamiseks, et taastuda pandeemiast ja aidata kaasa rohepöördele. Iga liikmesriik on kohustatud Euroopa Komisjonile esitama riikliku kava, kuidas neid eesmärke saavutada. Vähemalt 37 protsenti vahenditest on ette nähtud kliimameetmeteks ning kavas sisalduv ei tohiks keskkonda kahjustada. Taastekava on ELi liikmesriikide jaoks oluline võimalus rohepööret kiirendada, kuid milline on reaalsus?
ERLi huvikaitse eksperdid aitasid kaasa aruande valmimisele, kus analüüsitakse kümmet lõplikku riiklikku taastekava Euroopa Liidus. Iga EL riigi analüüsi puhul hinnati kohaliku taastekava investeeringuid ja reforme kliimameetmete vaatenurgast. Iga riigi eksperdid tõid analüüsis välja konkreetsed soovitused, mis on suunatud liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile. Aruannetest tuleb välja, et hoolimata elurikkuse kehvast seisukorrast Euroopas on elurikkust ja looduskaitset liikmesriikide taastekavades väga vähe toetatud. ELi looduskaitse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse peaksid olema ELi erinevate rahastamisvahendite lahutamatu osa, et saavutada ELi elurikkuse strateegia eesmärgid aastaks 2030.
Investeeringute suurendamine elurikkusesse võiks aidata metsaomanikke
Taastekava koostades väitsid Eesti ministeeriumite esindajad, et taastekavas puuduvad investeeringud elurikkuse hoidmisse ja taastamisse, kuna need kavatsetakse teha ühtekuuluvuspoliitika fondidest. Märkimisväärseid investeeringuid elurikkusesse ei sisalda ka eelmise aasta oktoobris avalikule konsultatsioonile esitatud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava tööversioon.
Eestis investeeritakse elurikkusesse alla 1% kogu summast.
Taasterahastust ja ühtekuuluvuspoliitika fondidest kokku investeeritakse Eestis elurikkusesse alla 1% kogu summast, samas kui Euroopa Liidu elurikkuse strateegias on võetud eesmärgiks, et investeeringud eurofondidest elurikkusesse ulatuksid 7,5%-ni juba aastaks 2024. Eesti toetab Euroopa Liidu elurikkuse strateegiat ning on nõustunud selles seatud eesmärkidega, kuid jääb arusaamatuks, kuidas eesmärgid saavutada kavatsetakse.
Elurikkuse strateegia eesmärkide täitmiseks Eestis on Eesti Rohelise Liikumise hinnangul hädavajalik:
1) elupaikade inventeerimine, kuna suur osa Natura 2000 võrgustikku kuuluvatest aladest on inventeerimata või on inventuur aegunud, ohustades nõnda elupaikasid;
2) metsaelupaikade soodsa seisundi taastamine, kuna Eestis esinevast 11 metsaelupaigatüübist on enamike seisund halb;
3) poollooduslike alade taastamine, sest hetkel on kõrge kaitseväärtusega poollooduslike alade seisund ebasoodne.
Eelmise nädala lõpus tegi Keskkonnaamet olulise sammu õiges suunas - nimelt peatati 28 kuuks raietegevus Natura 2000 alal asuvates metsaelupaikades. Raied peatati aga vaid Loodusdirektiivis loetletud metsa elupaigatüüpides, mitte kogu Natura 2000 võrgustikus. See tähendab, et raied Eestis Natura aladel jätkuvad, sealhulgas ka kaitstavate liikide elupaikades.
Taastekavas enam muudatusi teha pole võimalik, küll aga saab investeeringuid elurikkusesse suurendada ühtekuuluvusfondidest. Looduse mitmekesisust toetades panustatakse ERLi sõnul samaaegselt kliimaeesmärkide saavutamisse. Investeeringute kaudu saab toetada näiteks erametsaomanikke, kelle maa jääb Natura aladele ning kes raietegevuse peatamise tõttu metsa enam endisel viisil majandada ei saa. Metsaomanikud võiksid saada toetust ekstensiivse metsamajanduse viljelemiseks ehk metsade majandamise eest püsimetsana.
Investeeringute kaudu saab toetada näiteks erametsaomanikke, kelle maa jääb Natura aladele.
Eesti Roheline Liikumine näeb, et toetada tuleb neid, kes mõistlikult majandavad, mitte maksma peale elupaikade hävitamisele. Metsaomanikud võiksid toetusi saada istikute soetamiseks, metsaelupaikade taastamiseks või raie keskkonnamõju korrektseks hindamiseks. See aga nõuaks ERLi ekspertide hinnangul investeeringute suurendamist elurikkusesse ELi 7,5% eesmärgini.
