Mihkel Tammo: rohepöördega võiks Eestist saada digivundamendil põhinev innovatiivne roheriik
(13)
Vastupidiselt oodatule on Putini sõjast Ukrainas kujunenud omamoodi rohepöörde kiirendaja. Sõda on kasvatanud rohepöörde suuremaks kui lihtsalt keskkonnasäästu küsimuse. Fookusesse on tõusnud meie riigi ja ettevõtete kestlik areng ja jätkusuutlikkus tervikuna. Uus mõõde rohepöördes kätkeb endas ka jätkusuutlikkust (ja sõltumatust) oma energiamajanduses, tööstuses, transpordis ja muudes valdkondades. Ka laiemalt ühiskonnas on tunda, et küsimus pole enam, kas rohepööre on vajalik, vaid kuidas seda võimalikult kiiresti teha.
Sellega on Eesti rohepöörde teekonnal alanud nii-öelda roheliste fooritulede laine, mida mööda saab mass vastutustundlikke liiklejaid nüüd peatumata edasi liikuda. Rohelisele lainepikkusele on jõudnud ka aina rohkem poliitikuid, ettevõtjaid ja presidente. President Alar Karis ütles rohepöördele keskendunud tööandjate aastakonverentsil „Tuulelohe lend 2022“ peetud kõnes, et rohepööre ei ole enam ammu pelgalt keskkonna küsimus, vaid sellest sõltuvad otseselt meie julgeolek ja majanduslik konkurentsivõime. President Kersti Kaljulaid tõi Rohetiigri aastakoosolekul esile, et tuleviku kindlustamiseks peaks Eesti olema üks globaalse rohepöörde eestvedajatest ja me ei saa enam maailma majanduses toetada neid, kes end tulevikuks ette ei valmista ja kohaneda ei taha.
EASi ja KredExi ühendasutus on võtnud üheks oma missiooniks olla ettevõtetele rohepöörde läbiviimisel toeks nii teadmiste kui rahastusega. Fooritulede kujundiga jätkates ongi meie ülesandeks justkui sõiduõpetajana ettevõtjaid rohelises foorilaines hoida, et tee rohepöördeni sujuks ilma viperusteta. Märtsikuu viimasel päeval toimuval Rohelise Laine veebikonverentsil anname juba koos Rohetiigri ja ettevõtetega esimese ülevaate, kuidas tänaste regulatsioonide keerises liigelda ning millised on seejuures ettevõtete väljakutsed ja võimalused; miks ja kuidas muutlikes oludes jätkuvalt kestlikke tehnoloogiad, tooteid ja teenuseid välja töötada ning kuidas riik saab seal toeks olla.
Energiakriisi ja -julgeoleku valguses on rohepöörde fookusesse sattunud peamiselt energeetika sektor, kuid kindlasti ei tohi me rohepöörde käsitlemisel ühte sektorisse kinni jääda. Oluline on leida kestlikud lahendused ka toidusektoris, transpordis, ehituses ja elamumajanduses, looduskeskkonnas, tööstuses ja mujal. Aina rohkem peame jälgima, kuidas kasutame eestimaist toorainet ning kas selle kasutus on ka Eesti riigi ja rahva huvides kõige paremini ehk jätkusuutlikult majandatud. Nii nagu on räägitud puidu väärindamise vajalikkusest, selmet rumalat palki välja vedada, peame rääkima ka näiteks toiduainetööstuse ja põllumajanduse toodangust.
Selge on ka see, et ainult tehnoloogilise arenguga rohepööret ei saavutata. Lisaks lennukatele ideedele ning tarkadele inimestele, kes neid ellu viivad, on eestlastele vaja ka pööret mõttemustrites. Ettevõtluskeskkond omab ühiskonnas küll väga suurt mõjuvõimu, kuid tõelise rohepöörde saavutamiseks on vaja muutust lisaks tootmisele ka tarbimises. Vajame ühist mõistmist ning eesmärki, mille saavutamise nimel koos töötada. Rohepööre kui Eesti järgmine suur arenguhüpe
Nagu juba mitmel pool öeldud, võiks Eestist rohepöörde käigus saada digivundamendil põhinev innovatiivne roheriik, eestlastest aga nn loodusrahvas 2.0, kes ei ela enam mineviku kombel ümbritseva keskkonna arvelt, vaid sellega igal sammul arvestades. See võiks olla idee, mis kannustaks kestlikumalt käituma mitte vaid ettevõtteid, vaid ühiskonda laiemalt. Nüüd ongi meil kaks varianti – kas kasutada tänast rohelist lainet edasiliikumiseks või sipelda vastuvoolu, et püsida paigal. Praegu paigale jäädes näeme edaspidi vaid punaseid tulesid.
