Kumu sai Eesti esimese muuseumina rohelise muuseumi sertifikaadi
(9)„Hea meel on tõdeda, et Eesti suurim kunstimuuseum on otsustanud keskkonnateemadel teed näidata ja oma jalajälge vähendada," sõnas Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse vanemekspert Harri Moora. SEI Tallinn koos ICOM-i Eesti Rahvuskomiteega on rohelise muuseumi süsteemi välja töötajad.
Roheline muuseum on keskkonnajuhtimissüsteem, mis aitab muuseumidel hinnata ja vähendada oma keskkonnamõju ning tegutseda kestlikumalt. Paika on pandud põhimõtted ja tegevuskriteeriumid, mille järgimisel saab muuseum taotleda rohelise muuseumi tunnistust ning näidata sellega külastajatele oma keskkonnategevuste ulatust.
Rohelise muuseumi süsteem hõlmab kõiki muuseumi tegevusi: muuseumihoone ja kogude haldamist, keskkonnategevuste juhtimist, töötajate ja huvirühmade kaasamist ning näituste, sündmuste, muuseumihariduse korraldamise ja sotsiaalse vastutuse teemasid. Rohelise muuseumi süsteemi saavad rakendada kõik muuseumid suurusest või teemavaldkonnast sõltumata.
Suurim eeskujuks teistele
„Kumu on Eesti Kunstimuuseumi kõige suurem hoone ja ka kõige tihedama tegevusprogrammiga muuseum, mis korraldab 15 näitust aastas ja võtab vastu üle 100 000 külastaja. Tahame olla kindlad, et tegutseme võimalikult keskkonnahoidlikult, seda nii näituste materjalikasutuses, haridusprogrammide läbiviimisel kui ka oma igapäevatöös kuraatorite ja kunstnikega. Kumu kogemus saab olla eeskujuks ka teistele Eesti muuseumidele,“ põhjendab tunnistuse taotlemist Kumu kunstimuuseumi direktor Kadi Polli.
Eesti Kunstimuuseum on suur organisatsioon ja selle keskkonnajälg kujuneb eri tegevuste koosmõjul. „Rohelise muuseumi põhimõtete rakendamisse olid lisaks Kumule kaasatud teised Eesti Kunstimuuseumi osakonnad ja filiaalid, kes panustasid nii muuseumi keskkonnahoiu põhimõtete sõnastamisse kui ka tegevuskava koostamisse. Samuti tuvastati mitmeid kitsaskohti ja väljakutseid, millega lähiaastatel tegelda soovitakse. Rohelise muuseumi sertifikaat pole mitte ainult tunnustuseks tehtud töö eest, vaid annab tunnistust sellest, et muuseum on võtnud endale kohustuse ka edaspidi oma tegevusest tuleneva keskkonnamõjuga arvestada,“ kirjeldasid muuseumi töörühma eestvedajad.
„Kumul tuleb silmitsi seista keeruliste väljakutsetega, mis puudutavad suurt ja energiakulukat hoonet, rangeid kunstiteoste säilitustingimusi, suurt materjalikulu ja muud – seda enam väärivad nad tunnustust, et on otsustanud selle väljakutse vastu võtta. Tänapäeval peaks keskkonnajuhtimine olema iga organisatsiooni enesestmõistetav osa ja rohepöördes peavad pingutama ka kultuuriasutused. Samal ajal ei tohi ka riik rohepöördes muuseume ära unustada, vaid peab nende kestlikuks muutumist senisest enam toetama – ka rahaliselt,“ rõhutas Harri Moora.