Liikuvusekspert Tõnis Savi on varem Eesti Päevalehele rääkinud, et Tallinna rattataristu laste iseseisvat liiklemist ei soosi. „Kui räägime sellest, kas laps saab iseseisvalt käia rattaga koolis üle Tallinna, siis kindlasti mitte. Pole seda taristut, kus lapsel oleks mugav ja turvaline sõita,“ ütles ta.

Savi hinnangul võiks raha suunata hoopis rattataristu arendamisse, praegu mõjutab toetus peamiselt linna mainet. „Ehk oleks praegu targem panustada täies mahus infrastruktuuri väljaehitamisele. Selle raha eest saaks suuremat mõju üldisele liikuvusele, aga tore, et midagigi tehakse,“ ütles ta. Savi sõnul võiks toetuse andmisele järgneda ka jätkuküsitlus, et meetme mõju hinnata.

Ehk oleks praegu targem panustada täies mahus infrastruktuuri väljaehitamisele.

Tõnis Savi

Savi sõnul on ta siiski optimistlik, et ka pealinna rattateid hakatakse paremaks tegema. „Nad [linnavalitsus] tegid pikaajalise plaani ja strateegia, kuidas asjale läheneda, ja leppisid kokku lahendustes. Aga sellest on loomulikult vähe, kui päriselt ei tehta,“ märkis ta.

Tallinna abilinnapea Joosep Vimm rääkis aga, et toetus on üks samm eesmärgi poole, et mõne aasta pärast tehtaks veerand kooli ja kodu vahelistest sõitudest rattal. „Rattaliikluse kasvust võidavad kõik: linnas on vähem ummikuid, õhk on puhtam ja kasvab linnaelanike harjumus tervislikumalt liigelda. Oluline on anda ka lapsevanematele täiendav tõuge julgustada ja võimaldada oma lastel teha jalgratturi juhiload.“

Kooliümbruse turvalisemaks muutmiseks on Tallinna tänavuses eelarves määratud 1,5 miljonit eurot ja linn tegeleb ka uute rattaparklate rajamisega. Tallinna 2018.–2027. aasta rattastrateegia on seadnud sihiks, et rattasõidu osakaal jõuaks 11 protsendini kõikidest liikumisviisidest ja sealhulgas 25 protsendini kodu ja kooli vahel liikumisest.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena