Riigikohus tühistas turba kaevandamise loa: „Keskkonna säästmine on riigi kohustus“
(198)Kohus leidis otsuses, et keskkonnaamet eksis põhiseaduses väljendatus keskkonna säästmise kohustuse vastu ning tegi loamenetluses teisigi vigu.
Riigikohus tühistas täna osaühingule Hiiu Turvas turba kaevandamiseks antud loa, sest selle andmisel ei arvestatud nõuetekohaselt kaevandamise mõju rabas elavatele linnuliikidele ja rabale kui lindude elupaigale. Samuti osutas kohus olulistele vigadele keskkonnaameti menetluses, millega luba üldse anti.
Aastal 2020 andis keskkonnaamet Hiiu Turvasele 30 aastaks keskkonnaloa turba kaevandamiseks Elbu V turbatootmisalal Pärnumaal. Selle vaidlustas aga Eesti ornitoloogiaühing, kelle vaide keskkonnaamet rahuldamata jättis. Seepeale pöördus ühing kohtusse.
Aastatepikkusel kohtuteel kaotasid linnukaitsjad nii haldus- kui ringkonnakohtus, ent said lõpuks võidu kõrgeimas kohtuastmes. Riigikohus otsustas tühistada nii kohtute varasemad otsused kui ka keskkonnaameti antud kaevandamisloa ning mõista keskkonnaametilt välja ornitoloogiaühingu menetluskulud 16 843 euro ja 75 sendi ulatuses.
Kolleegium rõhutas, et turba kaevandamine põhjustab märkimisväärseid keskkonnahäiringuid, mille vältimist tuleb käsitada riigi huvina.
Riigikohus tõdes otsuses, et keskkonnaameti seisukohad ei ole kooskõlas põhiseaduses väljendatud keskkonna säästmise kohustusega. Kolleegium leidis, et keskkonna säästmine on riigi kohustus ning keskkonnaamet järeldas „ekslikult, et tal pole vajadust arvestada loamenetluses keskkonnakaitse arengukavadest tulenevate eesmärkidega.“ Riigikohus on varasemalt ka näiteks õlitehase kaasuses märkinud, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamisel tuleb arvestada keskkonnakaitse eesmärkidega, mis on püstitatud riigisisestes strateegilistes arengudokumentides.
Samuti leidis kohus, et keskkonnaamet jättis loamenetluses osaliselt kontrollimata, kas turba kaevandamisest tulnuks keelduda selle ebaotstarbeka kasutamise vältimiseks või vastuolu tõttu riigi huvidega. Kolleegium rõhutas, et turba kaevandamine põhjustab märkimisväärseid keskkonnahäiringuid, mille vältimist tuleb käsitada riigi huvina ning selliseid häiringuid võib lubada vaid tingimusel, et need on proportsionaalsed võrreldes kasuga, mida kaevandamisest saadakse. Käesoleval juhul jäi selline kaalumine kolleegiumi hinnangul sisuliselt teostamata.
Kolleegium märkis, et kavandatava tegevuse tulemusena häviks looduslikus seisundis sooala, mis vastab esmatähtsa elupaigatüübi tunnustele Euroopa Liidu loodusdirektiivi mõttes. Selle elupaigatüübi seisundit on Eestis hinnatud ebasoodsaks-ebapiisavaks. Ehkki Elbu V ala ei ole hõlmatud Natura 2000 võrgustikku ning see pole muul viisil kaitstav loodusobjekt, oleks keskkonnaamet pidanud loa andmisel arvestama ka kumulatiivset mõju, mis tuleneb elupaiga ja selles elavate liikide hävimisest elupaigatüübi üleriigilisele seisundile.
