Euroopa Liidu looduse taastamise määrus jäi toppama
(10)Euroopa ametnik hoiatas, et eelnõu hülgamine oleks tõsine hoop ühenduse tõsiseltvõetavusele.
Euroopa Liidu looduse taastamise määrus sai järjekordse tagasilöögi, vahendas Reuters. Eile toimuma pidanud hääletus seaduse vastuvõtmiseks tühistati pärast seda, kui Ungari ootamatult oma toetuse eelnõule tagasi võttis.
Hääletus, mis pidi toimuma ELi liikmesriikide keskkonnaministrite kohtumisel Brüsselis, tühistati pärast seda, kui Ungari teatas, et ei toeta enam eelnõu, mistõttu kadus juba niigi napp määrust pooldavate riikide enamus. Eelnõu vastu olid Ungari, Itaalia, Madalmaad ja Rootsi, samas kui Austria, Belgia, Soome ja Poola kavatsesid hääletusel erapooletuks jääda, kirjutas Reuters, et kui ükskõik milline neist kaheksast riigist meelt muudaks, saaks määruse vastu võtta.
„Me lollitame iseennast, kui teeskleme, et suudame võita kliimamuutustevastase võitluse ilma looduseta.“
Euroopa Komisjoni keskkonnavolinik Virginijus Sinkevičius hoiatas, et seaduseelnõu tähtajatult kõrvalejätmine hävitaks ELi maine kogu maailmas, arvestades, et EL oli 2022. aastal Montrealis toimunud Cop15 bioloogilise mitmekesisuse tippkohtumisel juhtpositsioonil. „Me riskime sellega, et läheme Cop16-le täiesti tühjade kätega,“ ütles Sinkevičius. Ta ütles ka, et see tekitaks „tõsiseid küsimusi ja muret ELi otsustusprotsessi järjepidevuse ja stabiilsuse pärast“, teatas The Guardian.
„Me lollitame iseennast, kui teeskleme, et suudame võita kliimamuutuste vastase võitluse ilma looduseta,“ vahendas Sinkevičiuse sõnu Reuters.
Looduse taastamise määrus on viimane ELi keskkonnapoliitika, mis on sattunud tule alla, kuna poliitikakujundajad püüavad reageerida kuu aega kestnud vihastele põllumajandustootjate protestidele. Liit on juba nõrgestanud mitmeid rohelisi eeskirju, et püüda proteste maha suruda, ent plaanitud poliitikameetme ära jätmine ELi õigusloome nii hilises etapis on väga ebatavaline, nentis Reuters.
The Guardian vahendas ühe diplomaadi sõnu, kes tõdes, et seaduseelnõul on väga väike võimalus vastu võetud saada, sest mis tahes olulised muudatused tekstis nõuaksid tagasipöördumist Euroopa Parlamenti teisele lugemisele, mis on peaaegu võimatu. Nimelt on praeguse parlamendi viimane istungjärk enne ELi valimisi juba aprilli lõpus.
Määruse eesmärk on taastada 81 protsenti Euroopa looduslikest elupaikadest, mille seisund on klassifitseeritud halvaks. See oleks üks ELi suurimaid keskkonnapoliitika meetmeid, nõudes, et riigid võtaksid kasutusele meetmeid taastamaks 2030. aastaks viiendiku oma maa- ja merealadest.
