Sel suvel täheldatud temperatuuriga seotud äärmuslikud sündmused muutuvad ainult intensiivsemaks.

Samantha Burgess

Põhjapoolkera suvel ehk perioodil juunist augustini ületas maakera keskmine temperatuur 0,69°C võrra viimase 30 aasta sama vahemiku keskmist. Viimane rekord pärines mullusest, mil maakera keskmine temperatuur oli suvekuudel 0,66°C kõrgem viimase 30 aasta keskmisest.

Ka Euroopa koges kõige soojemat suve, mis eales mõõdetud. Keskmine temperatuur maailmajaos oli sel perioodil 1,54°C kõrgem kui 1991-2020 aastate keskmine, millega ületati viimast rekordit, mis mõõdeti tunamullu, 0,2°C võrra.

Augustikuu ise jõudis samuti kuumaedetabeli tippu, olles võrdne mulluse rekordiga, mil viimase 30 aasta keskmine temperatuur sai ületatud 0,71°C võrra. Kuu keskmine temperatuur ületas ka lausa 1,51°C võrra tööstusajastueelset keskmist.

„Tänavuse aasta viimase kolme kuu jooksul on maakera kogenud kuumimat juunit ja augustit, kuumimat päeva ja kuumimat boreaalset suve. See rekordtemperatuuride jada suurendab tõenäosust, et 2024. aasta on kõigi aegade kuumim aasta,“ ütles Copernicuse kliimamuutuste teenistuse asedirektor Samantha Burgess. „Sel suvel täheldatud temperatuuriga seotud äärmuslikud sündmused muutuvad ainult intensiivsemaks, millel on veelgi laastavamad tagajärjed inimestele ja planeedile, kui me ei võta kiiresti meetmeid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks.“

Euroopas on Burgessi mainitud äärmuslikke sündmuseid juba ka näha. Näiteks on teadlased tuvastanud, et kuumusega seotud surmade arv Euroopas on tõusnud umbes 30%. Samuti tõid suvekuud tänavu metsatulekahjusid nii Soome kui Kreekasse, samas kui Eesti põllupidajad olid hädas tugevate paduvihmadega, mida kliimamuutused võimendavad. Äärmuslikud tingimused tõstavad ka toidukaupade, nagu apelsinimahl, hinda ning NATO on hoiatanud, et kliimamuutustest tingitud äärmuslikud ilmastikunähtused võivad olla julgeolekurisk.