Euroopa Liit kavatseb muuta huntide kaitsestaatust

Sel nädalal toetas enamik Euroopa Liidu saadikuid Euroopa Komisjoni ettepanekut alandada huntide kaitsestaatust. See on esimene oluline samm Berni konventsiooni praeguste eeskirjade muutmise poole.

Euroopa Nõukogu langetas 25. septembril otsuse esitada Euroopa Liidu nimel ettepanek muuta hundi kaitsestaatus rangelt kaitstavast loomaliigist kaitstavaks loomaliigiks. Muudatus annab valitsustele ja piirkondadele rohkem paindlikkust hundi küttimise lubamiseks.

Nõukogu leidis, et kavandatav muudatus annab rohkem paindlikkust ka selleks, et lahendada Euroopas sotsiaal-majanduslikke probleeme, mis tulenevad hundi levikuala jätkuvast laienemisest. Seejuures säilitab see kõigi hundipopulatsioonide soodsa kaitsestaatuse Euroopa Liidus.

Hunt on praegu Berni konventsiooni teise lisa järgi rangelt kaitstud liik, mis tähendab, et konventsiooni osalised peavad kehtestama meetmed liigi kaitseks. Kavandatava muudatuse eesmärk on kanda hunt kaitsealuste liikide hulka ehk Berni konventsiooni kolmandasse lisasse. See tähendab, et huntide kaitse tuleb tagada asjakohaste ja vajalike meetmetega. Seejuures peab riikide tegevus hoidma hundipopulatsiooni väljaspool ohtu ning olema kooskõlas teaduslike ja ökoloogiliste nõuetega.

Liik on Euroopa maailmajaos edukalt taastunud ja hinnanguline populatsioon on kümne aastaga peaaegu kahekordistunud.

Samuti on hundid rangelt kaitstud EL-i elupaikade direktiiviga, mis annab eristaatuse mõnedele kiskjalistele, sealhulgas pruunkarule, hundile ja ilvesele. Kõnealuse direktiiviga jõustatakse Euroopa Nõukogu 1979. aasta Berni konventsiooni sätteid, millele EL-i liikmesriigid on alla kirjutanud.

Siiski pole kaitsetaseme muutmine kohe rakendatav. Euroopa Liit võib muuta elupaikade direktiivi lisasid, et kohandada huntide kaitsetaset riigisiseses õiguskorras, alles siis, kui Berni konventsiooni lisade muutmine jõustub.

Hunte on rohkem

Euroopa senine huntide tapmise ja püüdmise keeld on hõlbustanud nende tagasipöördumist traditsioonilistesse elupaikadesse ja aidanud paljusid populatsioone väljasuremise äärelt tagasi tuua. Nõukogu lähtuski otsust tehes asjaolust, et hundi kaitsestaatus on viimastel aastakümnetel näidanud positiivset suundumust. Liik on Euroopa maailmajaos edukalt taastunud ja hinnanguline populatsioon on kümne aastaga peaaegu kahekordistunud: 2012. aasta 11 193 isendilt 2023. aasta 20 300 isendini.

Huntide arvukuse jätkuv laienemine on aga toonud kaasa sotsiaal-majanduslikke probleeme, eelkõige kariloomade kahjustamise tõttu. Liikmesriikide viimaste kättesaadavate andmete järgi tapavad hundid EL-is igal aastal vähemalt 65 500 karilooma. Seetõttu on huntide küttimine mõnel juhul endiselt lubatud.

Seetõttu on nii mõnedki EL-i riigid Berni konventsiooni alusel saanud selle liigi kaitse alla võtmisest erandi, mis tähendab, et nad võivad oma riiklikes huvides rangeid kaitsemeetmeid eirata. EL-i elupaikade direktiiv lubab liikmesriikidel kehtestada huntide tapmise erandeid igal üksikjuhul konkreetsetel tingimustel, näiteks majandushuvide kaitseks.

Ülejäänud Euroopaga võrreldes on Eestis hundid seni soodsamas seisus olnud – juba praegu ei ole Eestis hunt mitte range kaitse all, vaid lihtsalt kaitse all. Sarnase kaitse all on Eestis kobras, hallhüljes ja metsnugis. Viimasel jahihooajal lubas keskkonnaamet Eestis küttida 144 hunti.

Huntide küttimise üle vaieldakse kohtus

Juulis kirjutas Roheportaal Euroopa Liidu kohtu otsusest, et ühes Hispaania piirkonnas polnud hundijaht õiguspärane, sest kogu riigis on hundid ebasoodsas seisus. Mõni nädal varem oli Euroopa kõrgeim kohus kinnitanud ranged huntide kaitsemeetmed ka Austrias.

Hispaania ja Austria kohtuasjades otsustas EL-i kõrgeim kohus hiljuti siiski, et selliseid erandeid võib teha ainult siis, kui hundipopulatsioon on riiklikul tasandil soodsas kaitsestaatuses.

„Hunti ei saa piirkondlikul tasandil määrata kütitavaks liigiks, kui tema kaitsestaatus riiklikul tasandil on ebasoodne,“ teatas kohus siis. See kehtib isegi juhul, kui hunt ei ole konkreetses piirkonnas elupaikade direktiivi järgi rangelt kaitstud, sest liigi majandamise meetmed, nagu näiteks küttimine, peavad igal juhul olema kavandatud selleks, et säilitada või taastada liigi soodne kaitsestaatus.

Ka Eesti ootab Euroopa kohtult seisukohta – küsimuses, kas huntide küttimise mahtu määrates peaks lähtuma nende arvust ja seisundist ainult Eestis, Baltimaades või kogu Euroopas. Praegu on hunte Eestis rohkem, kui nende säilitamise tegevuskava ette näeb.

Hundijahi hooaeg algab Eestis 1. novembril, kuid kui palju neid tohiks küttida, on MTÜ Eesti Suurkiskjad ja keskkonnaamet mitu aastat kohtus vaielnud.