Millist prügi on kõige olulisem sorteerida? Miks prügikast kontorilaua all on minevik? Kuidas prügi sorteerides rohkem raha kokku hoida? Kõigile neile ja paljudele teistele jäätmete sorteerimist puudutavatele küsimustele leiad just siit kiired ja lihtsad vastused, sest Tallinna Strateegiakeskuse rin...
Seekordses Rohelise pealinna videopodcastis on külas Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakonna peaspetsialist Liina Kanarbik. Vestluse alguses saab selgeks kurb tõsiasi, et eestlased tarbivad liiga palju, aga õnneks on sellele ka olemas teatav leevendus. Mis see on?
Just nüüd lõppes kampaania, mille raames sai kuni 26. märtsini Tallinna jäätmejaamadesse tasuta ära tuua kõik oma suurjäätmed. Aga mis üldse on suurjäätmed ja miks on oma kraami eriti hea tuua jäätmejaama just kevadel?
Vana hea tõde on, et sellist kohta nagu „ära“ ei olegi päriselt olemas. Ehk siis midagi „ära visata“ on tegelikult täiesti võimatu. Iga asi, mille prügikasti paneme, jõuab kuskile ja sellega tuleb tegeleda. Uurisime Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse spetsialist Liina Kanarbikult, kuidas õiges...
Tallinna linnal on teadupärast mitmeid toetusi, millega muuta oma kodu ja selle ümbrus rohelisemaks: nii sõna otseses kui ka kaudses mõttes. Aga millised täpsemalt?
Järgmise kahekümne aastaga kasvab maailmas elektri tarbimine kaks korda ja seetõttu on oluline, et meil oleks nii rohelised masinad, roheline energia kui ka oskus neid mõlemat ökonoomselt kasutada. Kuidas seda saavutada?
Euroopas käimasoleva rohepöörde ja fossiilsete energiakandjate pöörase hinnatõusu vaates on selge, et need energiakandjad tuleb võimalikult kiiresti taastuvenergiaallikate vastu vahetada. Kuidas aga teha seda sellises suures linnas nagu Tallinn, kus elab pea kolmandik meie rahvast?
Kui on plaanis oma kodu energiasäästlikumaks muuta, siis tasub kindlasti üle vaadata ka Tallinna linna pakutavad toetusmeetmed.
Kodumasinad muutuvad ajaga võimalusterohkemaks, mugavamaks ja ilusamaks, kuid samuti energia- ja keskkonnasäästlikumaks. Ka ideaalselt töötav pesumasin võib olla moraalselt vananenud, kui tarbib poes müüdavast masinast kaks korda rohkem energiat. Igal inimesel on võimalik astuda lihtsaid samme, mis ...
Nagu me kõik teame, siis ei ole mõtet iga asjaga jalgratast uuesti leiutama hakata. Kui räägime toiduvaldkonna ja restoraniäri jätkusuutlikumaks muutmisest, siis tuleb pöörduda meie kaugemate naabrite taanlaste poole, kes on selles vallas absoluutselt esirinnas.
Seekordne video-podcast on kutsunud külla kolm noort, kelle esimesed laused on suisa ehmatavad. Hanah, Hanna ja Tõnn on kohati isegi uhke tiitli üle skeptilised. Samas selgub vestluse käigus, et olukord Tallinnas on kindlasti rohelisem kui nii mõneski teises Eesti linnas ja areng liigub õiges suunas...
Kaasaegne ja optimaalne linnaruum peaks sõltumata päevast ning kellaajast suutma täita topeltfunktsiooni – olema ühest küljest inimestele meeldiv paik nii töötamiseks kui ka muuks ajaveetmiseks, teisest küljest võimaldama nii jalakäijatele, jalgratturitele, ühistranspordi kasutajatele kui ka autojuh...
Tallinna kui Euroopa rohelise pealinna üks eesmärk on tõmmata 2023. aastal käima võimalikult palju erinevaid projekte, et Eesti pealinnast saaks kestliku linnaruumiga asum. Kuid mida see termin täpsemalt tähendab ja mis projekte linn ellu kutsub?
Tallinn – Euroopa roheline pealinn 2023 raames toimuva projekti „Rohejälg“ eesmärk on viia läbi linnaruumilisi sekkumisi ja parandada linna haljasalade kvaliteeti, rajades näiteks uusi lilleniite ning toidusalusid, kus iga soovija saab tasuta puuvilju ja marju noppida. Aga projekti tegevuste hulgas ...
Tallinn on mitmes mõttes unikaalne linn: on rohelisust ja ajaloolisust, uuelaadset mõtlemist ja nüüd ka rohelise pealinna tiitli kandja. Sellega astutakse väärikasse klubisse, kus ees näiteks Stockholm, Grenoble, Lahti, Valencia ja Oslo.
Euroopa roheliseks pealinnaks olemine tähendab ka seda, et üritused, mida Tallinna linn 2023. aastal korraldab, peavad olema loodust säästvad ja keskkonnale soodsad. Nii valmiski juba aprillis Tallinna linna keskkonnahoidlike ürituste läbiviimise juhend, mida on juba edukalt rakendatud nii mõnelgi o...
Lagle Kaubi ja Adrian Abner on kaks täiesti tavalist noort inimest. Just seetõttu on nad suurepärased vestluspartnerid, kelle käest uurida, mida mõtleb nende põlvkond jätkusuutlikkusest ja pidevast tarbimissurvest.
Riided, mida mingil põhjusel endal enam vaja ei lähe, ei pea lõpetama prügikastis. Tihti leidub keegi, kellel neid vaja võiks minna. Justnagu ka muude tarbeesemete, mööbli ja elektroonika puhul. Samuti on sümboolse aja ja vaevaga võimalik algselt hukule määratud mööbliese korda teha ning selle käigu...
Kristjan Peäske ja Anett Kislov on mõlemad seotud targa ja jätkusuutliku toidutarbimisega. Kristjan jälgib põhimõtet toitu mitte raisata nii kokana, catering teenusepakkuja kui ka pereinimese ja kodanikuna. ResQ Club - rakendus, mille Eesti turu juht on Anett, pakub inimestele võimalust kauplustest ...
Kopli 93 asuv vana ajalooline Kopli rahvamaja on läbi tegemas uut tulekut. Seda sõna otseses mõttes, sest lisaks suurtele tulevikuplaanidele toimib seal juba praegu kogukonna töökoda, kus iga soovija saab oma vanadele asjadele uue elu kinkida või midagi täiesti uut luua.
Kohe-kohe on jõulud ja aastavahetus käes. See on ilus aeg, aga kipub olema ka kõige suurem toiduraiskamise periood. Kuidas pühad keskkonna- ja rahakotisõbralikult mööda saata, selgitavad Salt Restorani peakokk Marko Kaljend ja Rändav Kokk Anneli Kägi.
